lõppastmes igatahes teadvusele mittealluvat- võetakse millegi erakorralise, seejuures enamasti sügavalt diskrediteeriva, halvustava, puudega või haiget inimest alavääristada ning mõnedes olukordades koguni karistada lubavana, seega olulise hälbena, kirjeldatakse mõistega stigma. Kellelegi sellise tunnusmärgi omistamine on stigmatiseerimine. Stigmatiseerimine hõlmab peale füüsilisest ja vaimuseisundist tuleneva ka teatud elufaktidel põhinevat. Stigmatiseerimise sotsiaalne mehhanism seisneb selles, et vastava inimese või ka inimeste grupi paljudest staatusest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras ehk mitte olenev staatus.
kooskõlas. Inimtegevuses piiritletakse kahte valdkonda: 1. tahteline allub inimese enese teadvustatud reguleerimisele 2. tahteväline mittealluv teadvuse kontrollile, kuid sotsiaalselt oluline: · bioloogiline nt rassi tunnused · füüsiline olukorrad, kus indiviidi suhtutakse nende kehapuuete tõttu hoopis vastupidiselt sellele, mis nad endast isiksusena kujutavad · teatud elufaktidel põhinevat stimagtiseerimine nn sildi külge kleepimine (seisneb selles, et vastava inimese või inimgrupi paljudest staatustest ehk ühiskonnasuhetes määratletud seisunditest tehakse ümbritsevate poolt selle inimese või grupi hindamisel ning kohtlemisel määravaks just see üks, teatud seisundist või elufaktist tulenev, inimese või grupi tahtest antud olukorras mitte olenev staatus. N: suhtumine kinnipeetavate lastesse). Stigmatiseeritud
annaabi.ee 
