küljest. 19. saj kriitilise realismi peamised tunnused: 1 1. Tegelikkuse kujutamine tõepäraste detailsete kirjelduste, eluliste olukordade, sündmuste ja tegelaskujude kaudu. 2. Ajalooline, historistlik lähenemine kaasajale, subjektiivsuse, meelevaldsuse, kirjandusliku väljamõeldise vältimine. 3. Kirjanduse tunnetusliku külje esiletõstmine, püüe elufakte mõtestada, oma ajastut igakülgselt ja suurte üldistuste kaudu kujutada ja tabada selle põhilisi seaduspärasusi, esitada tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. 4. Peamiselt negatiivsete nähtuste kujutamine, mille kaudu kirjanikud väljendavad ka oma positiivseid ideaale. Realismi tuntumad esindajad 19.sajandil: Prantsusmaal Stendhal, Balzac, Flaubert; Inglismaal Dickens, Thackeray, õed Brontë´d; Venemaal Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov
saavutusi. Füüsikast saab teada paljutki, ka kõige lihtsamad küsimused annavad selgeid vastuseid. Miks taevas on sinine, miks niiske õhk on kergem kui kuiv õhk nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuseid füüsika. ( http://www.kmg.tartu.ee/~aare/2000.gif ) 3 Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast Füüsikas tehakse igasuguseid katseid ning sealt põhineb ka enamus elufakte. Palju asju avastati just tänu füüsikale ning ka paljugi koosneb ka valemitest ja matemaatikast. Inimesed ei taibanud kuni 19. sajandini, et aeg kulub nagu kõik asjadki. Arvati, et aeg kulgeb ringi kujuliselt. Üheks kõike varasemaks aja kindlaksmääramise viisiks sel puhul, kui Päike ei paistnud, oli veekell. Veekella kasutati veel üsna hiljuti Ameerikas põliselanike poolt ning Põhja-Aafrikas. Aega saab mõõta ka tule abil, kui seda võtet kasutati veel 18. sajandil
pigem peaks kriitika uurima teose struktuuri, tema sisemist vormi ja tema sisemiste suhete mängu. Teos elab autori üle ja jätku peale tema surma, omandades mõistatuslikke lisandusi. Autori nimi ja pärisnimi (biograafiaga ja biograafiata). Vene vormikoolkond lahendab selle küsimuse pisut leebemalt ning jääb kahe eelmise mõttevoolu vahele. Ta eristab biograafiaga ja biograafiata kirjanikke. Kuid rõhutab, et biograafiaga kirjanike puhul tuleb elufakte arvesse võtta niivõrd, kuivõrd tema teostes mängib konstruktsiooniliselt rolli tekstide kõrvutamine autori biograafiaga ning mäng tema subjektiivsete tundepuhangute ja pihtimuste potentsiaalse reaalsusega. Kirjandusloolasele läheb vaja autori loodavat legendi oma elust, mis on ainsana kirjandusfakt, mitte uurimistoimikut. Dokumentaalne biograafia peaks jääma nende meelest kultuuriloo valda, ning kirjanduse ja selle ajaloo seisukohalt on nad üksnes väline,
annaabi.ee 
