Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ja siis toimub plahvatus ja süttib täht. 2. on tähe eluiga on seda lühem, mida suurem on tähemass. 3. kõdutäht, toimub tähe jahtumine, kuni ta näeb välja nagu pruun suur planeet. Tähed liigitatakse suuruse järgi kääbusteks ja hiidudeks ning värvuse järgi punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, siniseks ja sinakasvalgeks. Komeet
Kogu maailmas on nüüd loobutud rõugepanemisest. Igaks juhuks säilitatakse rõugeviirust sügavkülmas vaid kahes kohas maailmas - Atlantas ja Moskvas. Rõugetega laps Puukentsefaliit Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi haigus, ajupõletik. See levib siirutajatega. Puukentsefaliidi siirutajateks on puugid. Puuk on ämblikulaadne, kes läbib kolm elufaasi: vastse, nümfi ja täiskasvanu faasi. Igas eluetapis peab ta leidma ohvri ja sellelt verd imema. Puugid elavad puisniitudel, heinamaadel ja lehtmetsades. Kogu mailmas on levinud mitusada liiki puuke. Puugid levitavad peale puukentsefaliidi ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kuidas vältida puukentsefaliiti?
annaabi.ee 
