kohtade tähistamiseks. Täppide ja plaadi servade vahe peab olema vähemalt 5 mm. Töös kasutatavad 1%-lised aniliini ja nitrobenseeni lahused kloroformis on juba eelnevalt valmis. Mõlemast lahusest ja reaktsioonisegust (eelnevalt pipeteeritud väike kogus klaasplaadile) võetakse klaaskapillaariga väike kogus ainet plaadile. Proovid kantakse varem märgistatud täppidele. Lahustil lastakse plaadilt aurustuda. Järgmiseks asetatakse plaat eluenti (voolutisse). Eluendina on kasutusel tolueeni ja etüületanaadi lahus (95:5), mis on samuti eelnevalt valmis tehtud. Plaat asetatakse mõne millimeetri kõrgusesse eluendi kihti, klaaspurk suletakse kaanega, et kogu plaat oleks eluendi aurudes. Elueeritakse seni, kuni solvendi nivoo jõuab umbes 5 mm kaugusele plaadi ülemisest servast. Plaat võetakse eluendi purgist välja ja fikseeritakse hariliku pliiatsiga frondi piir. Plaat kuivatatakse kuuma elektripliidi kohal.
suuremad osakesed aga liiguvad kiiresti kolonnist välja, kuna ei saa pooridesse siseneda. Konstrueeritakse seos molekulmassi ja retensiooniruumala vahel, elueerides mõned tuntud molekulmassiga ühendid. Tundmatu ühendi molekulaarmass määratakse saadud kõvera abil. Normaal- ja pööratud faasi kromatograafia olemus. Normaalfaasi kromatograafia puhul elueeruvad apolaarsed molekulid esmalt, samal ajal interakteeruvad polaarsed molekulid silikageeli hüdroksüülrühmadega; eluendina kasutatakse apolaarseid solvente (heksaan, petrooleeter), suurendades polaarsust (lisades polaarset solventi või suurendades selle osakaalu) elueeruvad ka polaarsed molekulid. Pööratud faasi puhul on silikageelile kovalentselt seotud C8 või C18 rühmad, mistüttu interakteeruvad nende apolaarsed molekulid ning polaarsed elueeruvad esimesena, kasutades polaarset eluenti (vesi, metanool). Lisades või suurendades apolaarse solvendi osakaalu
122. Ainete retentsiooniajad vedelikkromatograafias, kui statsionaarseks faasiks on C18 pöördfaas. Elueerimisel esinevad vastasmõjud. Pöördfaas silikageeli terakesed, mille külge on keemiliselt seotud alküülrühmad (C18). Mida mittepolaarsem aine, seda pikem retentsiooniaeg, kuna mittepolaarne rikub polaarse eluendi ,,struktuuri", on surutud pikemat aega mittepolaarse stats faasi külge. 123. Miks ei ole pöördfaaskromatograafia juures võimalik kasutada eluendina vett ilma orgaanilise solvendita? Sest muidu ei saaks analüüt üldse statsionaarsest faasist lahti. Aga orgaanilist solventi sisaldades on analüüdil lihtsam stats. faasist lahti tulla. 124. pH mõju ainete retentsioonile pöördfaaskromatograafias. Olenevalt pH-st on orgaanilised happed kas protoneeritud või deprotoneeritud kujul, kuna deprotoneerunud kuju on polaarsem, seega kui pH on kõrgem kui pKa siis on molekul valdavalt deprotoneerunud kujul ning retentsiooniaeg on lühem. 125
annaabi.ee 
