kättesaadavaks muutmise kõigile elanikkonna gruppidele, kodutuse vähendamise ning eluaseme hinna muutmise vastuvõetavaks neile, kellel endal puuduvad piisavad ressursid. 1. 3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides Ühiskondlikku üürisektorit iseloomustasid kõikjal madalad üürihinnad ja subsideeritud kommunaalteenused. Poola, Ungari, Tšehhi ja teised maad. Sotsialistliku perioodi lõpul olid peamisteks probleemideks eluasemesektoris: Eluruumide puudus, ülerahvastatus ja madal kvaliteet; Majanduslikud probleemid – poliitilise süsteemi muutus jättis riigile elamuprogrammide finantseerimiseks vähe vahendeid ning madalad üürid; Kigi kõigis maades eksisteeris ka erasektor, ei olnud turumehhanismid hästi arenenud ning sektor ei funktsioneerinud efektiivselt. Üleminekuriikides on toimunud turusuhete sisseseadmine ning avaliku sektori eemaletõmbumine elamuturu reguleerimisest.
maismaaveonduse tegevusala. Sõltub ju maismaaveondus oma tegevuses suuresti kõrge aktsiisimääraga mootorikütustest. Keskkonnamaksud peaksid ajendama tootjaid ja tarbijad tegema keskkonnasõbralikke otsuseid. Euroopa Liidu Nõukogu soovituses, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse ühtlasi ka nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (20122017) kohta, on välja toodud, et Eestis peab paranema energiatõhusus, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris ning ühe meetmena on osutatud mootorikütuste aktsiisi tõstmisele. Samas näitavad keskkonnamaksude arvepidamise andmed, et kodumajapidamiste sektor on juba niigi suurim keskkonnamaksude maksja. Samuti peab silmas pidama, et kodumajapidamiste keskkonnamaksukoormus võib olla veelgi suurem, sest kodumajapidamised kannavad peale selle veel teisi keskkonnamakse, näiteks keskkonnatasusid varjatuna elektri, vee ja prügiveo teenuste hinnas. 2005
annaabi.ee 
