rühmadele. Hilisemat, kolmandat etappi iseloomustab eluaseme kvaliteedi valikuline arendamine erinevate sotsiaalsete rühmade jaoks, mis toimub erinevates riikides kas vähem või rohkem seaduslike reguleerimisprotsesside tulemusel ning enamus eluasemefondist muutub eraomanduseks. Neljandas etapis vaadeldakse riiklike juhtimismeetodite suunamist elanikkondadele hajutatult, - mille probleeme nähakse pigem piiri tõmbamises solidaarsuse ja otstarbekuse vahel. 2. Eluasemepoliitikad. Klassikalisi selgelt teistest eristuvaid eluasemepoliitikaid või süsteeme oli veerand sajandit tagasi 5-6, ent tänaseks on neist alles 3-4. Vähetähtis asjaolu sh pole ka globaliseerumise mõõde. Mõned uurijad on märkinud (Kõre 2008: 105), et Lääne Euroopa ja KIE riikide eluasemepoliitikate vahele ei saa tõmmata piiri, kuna erinevad poliitikad ei peitu mitte reformide suuna, vaid eesmärkide tasandil. Globaliseerumine on
9. KINNISVARA HALDAJATE- JA HOOLDAJATE KUTSEKVALIFIKATSIOONID 9.1. Kinnisvara halduri kutsed 9.2. Kinnisvara hoolduse kutsed 9.3. Sertifitseerimine Kasutatud kirjandus Lisa 1 – Iseseisev töö – Korterelamu korrashoid Lisa 2 – Kinnistu ja hoone toimikpass Lisa 3 - Hooldusraamat Kordamisküsimused 1. ELUASEMEPOLIITIKA Kährik A. Eluasemepoliitika Euroopas ja Eestis. Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2002, 73 lk. 1. 1. Eluasemepoliitika põhimõtted Eluasemepoliitikad võivad olla: liberaalsed (USA), konservatiivsed (mandri Euroopa maad) või sotsiaaldemokraatliku suunaga (Skandinaavia maad). Eesti on valinud elamusektori arendamiseks liberaalse arengutee ja on radikaalsem ka võrreldes teiste Euroopa üleminekuriikidega. Eluasemepoliitika põhimõisted. Eluase on osa normaalse ühiskonna liikme inimõigustest ja neid, kes ei ole suutelised seda turutingimustes enesele kindlustama, tuleks selles abistada. Eluase