leibkond) 2004.a. (AS EMORi uuring) oli tõsine eluasemeprobleem 2% leibkondadest (30 tuhat leibkonda). Eluasemelaenude tasumisega oli 2009.a.lõpul raskusi ligi 4% laenuvõtja e 6 tuhandel perekonnal. Prognoos, et 20 tuhat leibkonda (15% eluasemelaenu võtjatest satub raskustesse (Õmblus, EPL 12.05.2010) 2008.a. kulutas 16% leibkondadest eluasemele 40% või rohkem oma eelarvest. 2009.a. oli see protsent 26. Üle 30% pere eelarvest eluasemekuludele loetakse ülejõukäivaks Eluasemetoetus, abi vaestele eluruumi kasutajatele Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustamine 2008 2009 Kokku nõustatud juhtumite (isikute) 1483 2309 s.h. korduvalt võlanõustamisele pöördunud 455 klientide arv 362 eluasemega seotud võlgnevused 386 645
Jäigalt sätestatud sissetulekute tase mõjutab negatiivselt leibkonnaliikmete töötahet, viies toetuse saaja nn ,,vaesuselõksu". Eluasemekulutuste normatiive kasutatakse EL riikides harva; ent eluaseme piirtaseme tariifid määravad, et kõik piirtasemest kõrgemad eluasemekulud peab leibkond oma-finantseerima. Viimane puudutab Eesti süsteemi, kus sissetuleku tõusuga kaasneb koheselt samas suurusjärgus toetuste vähendamine. Eestis ei ole eluasemekuludele kehtestatud riiklikke norme, vaid KOV-d on määratlenud võimalikud limiidid, mida kompenseeritakse toimetulekutoetuste kaudu. Eluasemetoetus käesolevatel andmetel Eestis puudub. Toimetulekutoetus. Väikese sissetulekuga leibkondadele maksti eraldi eluaseme- ja toimetulekutoetust 1994-1996. a, ent alates 1997. a ühendati eluaseme- ja toimetulekutoetus ühtsesse toimetulekusüsteemi. Toetuse maksmine toimub