planeerimis- ja maaparandustöid, rajama juurdepääsuteed, ehitama hooned ning lõpuks müüma soovijatele. Asundused rajati senisele metsamaale, riigipoolt tehti maaparandus, rajati teedevõrk ja koostati projektid. Asunudtalu said rajada Eesti kodaniku, kes suutsid sissemaksuna tasuda 10% krundihinnast. Eelistati perekonnainimesi, kuna need said oma tööjõuga hakkama. Lisaks asunduskohtale anti välja kuni viie hektari suurusi eluasemekohti põllutöölistele ja töölistele. Asunikutalud rajati mõisa põllumassiivile, taludele on iseloomulik lage ümrus. Asunikutalusid iseloomustavad suhteliselt väikesemahulised ja ratsionaalsed hooned. Kasutatu tüüpprojekte. Tihti rajati talud paarikaupa, et kokku hoia tee rajamise kulud. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi, enamasti olid kõrvalhooneteks ning üldjuhul viimistlemata. Tänasel maastikul asunikutalud
009. Riigikaitsemaa (R) - riigi kaitsejõudude, piirivalve, tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa. 010. Kaitsealune maa (H) - maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud. 011. Maatulundusmaa (M) - põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka. 012. Sihtotstarbeta maa (S) - maa, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata. 4. Missugused on kinnisvaraturu tsüklid? Nagu majanduse tsüklit, saab ka kinnisvara tsüklit iseloomustada järjestikuliste perioodidega: aktiivsuse suurenemine, tipp, passiivsuse süvenemine ja madalseis. Kinnisvaraturu tsükli pikkus võib olla 4-20 aastat.