loengute pidamist. Aga tervislik seisund halvenes veelgi, mistõttu pidi ta ka need lõpetama. Ta haigust võis pidada isesuguseks psüühiliseks haiguseks; liiati valdas teda idee, et arstid ei saa aru ta olekust. Sellel puhkeajal külastas ta sageli teatrit, eriti armastas ta aga viibida zooloogiaaias. Ka harastas Faraday käsitööd, eriti papptööd. Puhkus tõi küll pikkamööda, kuid siiski järjekindlalt paranemist. Et aga Faraday loomulik elualus oli töö, siis niipea kui ta oli füüsiliselt kosunud, asus ta 1844. a. jälle oma ülesannete kallale, tundes ainult niiviisi täit rahuldust. 4. Tööpäev jõuab lõpule Faraday'd olid aegade jooksul vallanud kaks ideed, millest ta hiljem lahti ei saanud ja mis suuresti mõjutasid ta edaspidise uurimistöö suunda. Need olid 1) kaugmõju printsiip, mis oli täiesti vastuvõetamatu Faraday'le ja mille eitamise tulemuseks oli tungjoonte teooria ehk,
Maalidel on edasi antud loomadele liigikuuluvus, liigutused, poosid. Suurus vahekordi polnud arvestatud. Inimesi maaliti vähem, varasem kuulsaim naisekujutis on Willendorfi Venus Austraaliast. Maalide valmistamisviis Kivisse kraabiti kontuurjoone, mis täideti värviga. Värvi saadi värvmuldadest. Osati segada punast, musta, valget ning kollast. Koopa ja maalikujutistel oli maagiline tähendus. Usuti, et loodust saab mõjutada maagiliste toimingutega. Metsloomapüük oli elualus. Kujutistel anti edasi mitte ainult mida nähti vaid ka teadmisi(nt. siseelundid). Kunst on maailma õppimise vahendiks. Kunst tekkis inimeste ühendamiseks ja väljendamiseks. Neoliitiline kunst Noorem kiviaeg Neoliitikumi algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatamise muutumist peamiseks elatusalaks. See oli suur murrang inimkonna ajaloos ja seda nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Tähtsus · Põllumees sõltus vähem looduse juhustest, kui jahimees.
) Nagu Hemingway tegi mitu korda enesetappu, alguses küll ebaõnnestus, aga ta ei andnud alla, teda ei saanud sundida alistuma enesetapu mõttele, ta oli kindel, et teeb selle ikka ära. Motoks ei tasu võtta, sellised laused võivad peita endast tragöödiaid. Peet Vallak Juhtiv novelist. Loeme noveletti, veel kokku surutum kui novell, ,,Maanaine." Reet kirjutas paberile ,,suur reheahi" reheahi oli rehetoas kus kuivatati vilja, vili on söök, elu. Reheahi on siis elualus. Volkonski ütles, et tema ei tea millega Eesti kinni hoiab, kui ei toida ja ema hooleta jättis, siis Peet ütleb et see mis meid kinni hoiab on suur reheahi. Eesti on ainuke koht, kus me oleme omad, mujal võõras. Bernard Kangro on teinud suurest reheahjust müüdi. Ber oli luuletaja, paguluses Rootsis, luuletus ,,Ajatu mälestus" kuidas tunneb ennast reheahi, kannab ajatut mälestust endas, reheahi asi mis ühendab erinevaid põlvi
annaabi.ee 
