peale saadetakse ta heal juhul lihtsalt minema, kuid kui hakkavad kõik töölised palgatõusu nõudma, ähvardades firmast lahkuda, osutub see kahjulikuks tööandjale ning kõiki pole võimalik lahti ju lasta. See tähendaks firmale põhimõtteliselt pankrotti. Nõnda siis pöördub üksikisik ametiühingusse ning palub abi, vastutasuks siis annetus, mida ametiühing kogub taolisteks puhkudeks. Ametiühing sellepeale on nõus aitama ning hakkab koguma inimesi streigi jaoks samast elualast. Kuna üksikisiku palve firmaomanikku ei kõigutanud siis ähvardab Ametiühing streigiga ja sellepeale juba nii kergelt minema ei saadeta. Tekib nendevaheline tüli, mispeale tuleb kohale riigilepitaja, kes hakkab otsima kompromissi, s.t. et mõlemad osapooled lepivad kokku.Sreikijad ei pruugi küll saada tahetud palka ent ometigi mingi palgatõus siiski toimub ning selles suhtes on eesmärk saavutatud.
20. sajand kujunes kasvava jõukuse perioodiks tänu hüdroenergia arengule alates 1905. aastast ning nafta ja gaasi avastamisele ja kasutuselevõtule 1970. aastatel. Norra on ka pikkade meresõidutraditsioonidega riik, kes omab maailma suuruselt neljandat kaubalaevastikku. Rahvusliku rikkuse jagamise meetodina on kasutusel aktiivne sotsiaalse jaotamise poliitika. See on viinud üleüldise sissetulekute võrdsustamiseni hoolimata asukohast, soost, vanusest või elualast, ning on aidanud luua varanduslikult ja sotsiaalselt ühtlase ühiskonna. 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS Norra majandust kirjeldatakse üldiselt kui segamajandust kapitalistlik turumajandus selgete riigi mõjudega. Nagu ka mujal Lääne-Euroopas, on Norra tööstuse edenemises juhtrolli mänginud õigus eraomandusele ja selle kaitsele ning erasektor. Siiski on osa tööstusest riigi omanduses või valitsemise all