Ühiskonnakihid on mõlemis tsivilisatsioonis küllaltki sarnased. Egiptuses valitsesid vaaraod, kes määrasid ametisse asehaldurid, preestrid ja kõrgemad pealikud. Mesopotaamiat valitsesid kuningad, nad olid oma riigi sõjaväe ülemjuhataja ning kõrgeim seadusandja ja kohtumõistja. Mesopotaamlased arvasid, et kuningavõim on jumala kaitse all, samuti mängisid Mesopotaamias suurt rolli ka preestrid. Mõlemas tsivilisatsiionis oli ka sõjavägi, mis Egiptuses koosnes eluaegsetest sundvärbatud sõduritest, kel tuli maad teenida eluaeg. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei olnud Egiptuses palju sõdu. Seevastu oli Mesopotaamia küllaltki sõjakas riik, neil oli pidevalt konflikte ja pisisõdu teiste riikidega. Mesopotaamia sõjavägi koosnes peamiselt käsitöölistest ja talupoegadest. Mõlemas tsivilisatsioonis eksisteerisid ka orjad, kelle osakaal oli ühiskonnas oli küllaltki väike ning nende ülesanne oli tööd teha.
Sisuliselt täidab riigipea ülesandeid Ministrite Kabinet, mille liikmeid nimetab peaminister. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast ja kuhu kuulub ka kuningas/kuninganna. Alamkoja 659 liiget valitakse 5 aastaks. Ülemkoja koosseisu ei valita. See koosneb printsidest, päritava aadlitiitliga peeridest, monarhilt saadud eluaegse aadlitiitliga isikuist, Sotimaa peeride seast valitud esindajatest, eluaegsetest Iiri peeridest, kõrgematest kohtuametnikest, peapiiskoppidest ja piiskoppidest. Liikmete arvu pole täpselt määratletud. 8 5. Majandus 19.sajandil kattis Briti Impeerium ühte neljandikku maast. Pärast Esimest ja Teist maailmasõda ja impeeriumi lagunemist, on Suurbritannia siiski tagasi võidelnud end modernseks ja jõukaks Euroopa riigiks. Ühendatud Kuningriik on üks maailma suurimaid finantskeskusi
hankimiseks, seega rikastele ja suursugustele lisaks ka keskmise jõukusega mehed. See omakorda tagas keskmise jõukusega talupoegadele poliitilise kaalu ega lubanud suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina. Juhtrolli etendas aristokraatia, kelle hulgast moodustati enamasti eluaegsetest liikmetest koosneva nõukogu (bule). Võib arvata, et just aristokraatlikus nõukogus peeti kõige tulisemad vaidlused ja otustati tähtsamad riigiasjad. Kuid nõukogu otsused vajasid kogukonna täieõiguslikest liikmetest ehk kodanikest (politai) koosneva rahvakoosoleku heakskiitu. Kodanikonna määratlus ja seega rahvakoosolekul osalejate ring oli eri polistes kindlasti erinev, kuid pole põhjust arvata, et hopliiditsensusele vastavad mehed sealt välja oleks jäänud
annaabi.ee 
