Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eluaeaga" - 3 õppematerjali

Eesti roomajad
4
doc

Eesti roomajad

kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Nende keha on vasekarva, selle järgi ka nimetus. Mõndadel isenditel on kehal ka sinakad laigud. Elupaigaks eelistavad nad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Kõige rohkem võib vaskuss looduses elada 20 aastaseks, mis teeb temast kõige pikema eluaeaga sisaliku. Vangistuses on ta koguni elanud 54 aastat. Päikese käes neid eriti ei näe, pigem kuskil varjus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Kuna vaskuss on küllaltki aeglane, püüab ta selliseid loomi tagu tigusid, vihmauss, nälkjaid jne. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://et.wikipedia

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik
11
docx

Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik

Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud ­ närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA ­ enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel

Sport → Funktsionaalne morfoloogia
7 allalaadimist
Ökoloogia ja looduskaitse konspekt
13
doc

Ökoloogia ja looduskaitse konspekt

Esimesed on tavaliselt lehed mitmelt realt, varjutaimed tavaliselt maapinnaga tasa ja mitmekordselt. Kiirguse väärtus sõltub veevarust. Kinnipüütud kiirgus ei tingi mingit fotosünteesi kui lisaks pole selliseid komponente nagu CO 2, N ja P (ja nende modifikatsioonid). (1) Taimedel võib olla lühike elu ja kõrge fotosünteetiline aktiivsus veerohkel perioodil. Kuid seejärel jäävad nad puhkeseisundisse seemnetena. (enamus kõrbetaimi) (2) Pika eluaeaga taimed võivad veerohkel perioodil produtseerida lehti, põua ajal lasevad lehed maha (paljud akaatsiad). (3) Taim võib produtseerida pika elueaga lehed, mis hingavad aeglaselt ja on tolerantsed pika veedefitsiidi suhtes, kuid nad ei suuda kiirelt fotosünteesida, kui vett on külluses (asteldega kõrbe põõsad) (4) C4 taimed võivad oma rakkudevahelises ruumis viia CO 2 kontsentratsiooni tunduvalt

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
97 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun