stiili. Noor Victor Hugo sai julgustust proovida ajaloolise romaaniga ja kirjutas oma "Jumalaema kiriku Pariisis". Enamik kaasaegseid ei teadnud, kes peitub ""Waverley" autori" taga, kõikides romaanides viitas kirjutajale ainult see märge. Raamatud ilmusid anonüümsetena, kuna advokaat Scott kartis oma ühiskondliku maine pärast. Ta avaldas saladuse alles 1827. aastal kuigi, selleks ajaks ei olnud see enam saladus. Aasta varem aga toimus saatuslik sündmus, mis heitis kirjaniku viimastele eluaastatele sünge varju. Kirjastus, kus tema teosed ilmusid, läks pankrotti. Scott võttis 117 000-naelase võlakoorma ennastsalgavalt enda kanda ja lubas need kirjutades tasa teenida. Ta kirjutas end sõna otseses mõttes surnuks. 1832. aastal kukkus ta kurnatusest kokku. Halastustundest jäeti surijale mulje, et võlad on kustutatud. Kaks kolmandikku oli aga veel maksmata. KASUTATUD KIRJANDUS *B. Sichtermann, J. Scholl "Romaanid" *W. Scott "Ivanhoe"
Rännak tärkamisest hääbumiseni Lydia Koidula ja Juhan Liivi eluteemalise luule võrdlus Mis on elu mõte ning kuidas elada täisväärtuslikku elu on küsimused, millele igaüks peab ise vastuse leidma. Rahvusliku ärkamisaja kaks kirjanikku näevad seda teekonda, vaatamata sarnastele eluaastatele, üsnagi erinevalt. Kui Lydia Koidula näeb eluteed pigem positiivse nurga alt, siis vastupidiselt sellele Juhan Liiv on kritiseeriv. Mõlemad kirjanikud kirjeldavad eluteekonda läbi looduse. Palju on luules kasutatud sügist. Sisse on toodud ka isamaa ning armastus. Lydia üks põhimõtetest on elu nautida niikaua, kuni veel noorus kestab. Määgi nüüd ja mängi veel, Kus sul õitseb lapsemeel:
see ei mõjutanud tema meisterlikku näitlejaoskusid. Vahel tundus, et Guido Kangur mängib komöödias, kui teised mängivad draamas, sest tema tegelasel oli 100 erinevat tahku, millega ta üllatada võis. Tema kehastatud 89-aastane juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik kui ka kaval, veider, sõbralik, kuid samas ka kergesti solvuv. Kanguri näitlejatöö oli minu jaoks äärmiselt nauditav ja huvitav. ,,Vanemuise" näitleja Riho Kütsar kehastas oma viiekümnendatele eluaastatele lähenevat politseinikut Victorit. Victor elast tavainimese elu, kuid tema elust ei puudunud ka üksikud rõõmsad seigad. Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja fakt, millist hinda ta nende eest maksma pidanud on. Minu arvates sobis Riho Kütsar sellese rolli kui valatult. Oli näha, et ta oli ka ise politseinikuga täielikult samastunud ning oma rolli väga sisse elanud. Elina Reinold, kes mängis Victori naist sai etenduses kõige vähem teksti, kuid ta tuli
annaabi.ee 
