Esimese põhjendatud evolutsiooniteooria esitasid 1858. a. C. Darwin ja A. R. Wallas. Nad uurisid loodust ja töötasid teineteisest lahus, aga jõudsid mõlemad ühesugusele järeldusele. Selle alusel on evolutsiooniteooria põhjenduseks looduslik valik. Oma seisukohtade kaitseks tõid uurijad näiteid nii loomade ja taimede anatoomiast, nende geograafilisest levikust ja fossiilsetest jäänustest. Kõik praegu eksisteerivad elusorganismid (ning kõik neid moodustavad rakud) arvatakse pärinevat ühisest eellasest. Elu tekke küsimus on tegelikult küsimus sellest, kuidas tekkis esimene rakk. Meie teadmised elu tekke kohta on puudulikud ja täidetud paljude spekulatsioonidega. See on mõistetav, sest pole ühtset seisukohta selleski, millised tingimused Maal enne elu teket valitsesid. Teadlased on ühel arvamusel küll selles, et elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr
taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid)