1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Ta käis sageli Rooma lähedal Campagnas maastikku joonistamas koos mõne teise kunstnikuga, kelle seas oli ka Poussin. Samuti mõjutasid Lorraini sakslase A. Elsheimeri tööd ja eriti itaallase Domenichino (1581- 1641) maastikumaalid. Lisa: Pildid Pilt 1. Pilt 2. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/lorrain/tekst.htm http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm
Stalbemti pere elama Middelburgi. Hiljem naasis Adriaen van Stalbemt Antwerpeni ning umbes 1609. aastal sai temast P�ha Luuka gildi meister. Stalbemti kohta on teada, et ta veetis peaaegu terve aasta Inglismaal (1633�34), kus ta maalis kaks Greenwichi vaadet, mille taustal kujutas kuningas Charles I ja kuninganna Henrietta Mariat. Maalid asuvad ka praegu Inglismaal kuninglikus kollektsioonis. Kunstniku eklektilises stiilis on tunda Jan Brueghel I, Hendrick van Baleni, Paul Brili ja Adam Elsheimeri m�jutusi. Adriaen van Stalbemti t��d on eksponeeritud muuseumites mitmetes linnades, kus ta t��tas, nagu London, Antwerpen, Middelburg, ja ka Berliin, Dresden, Frankfurt am Main, Kassel ja Schwerin, ning muuseumis Museo Nacional del Prado Madridis Hispaanias. Kuigi teose autoriks on m�rgitud esmajoones Adriaen van Stalbemt, oli tollel ajal tavap�rane, et kunstnikud tegid �ksteise maalidele kaast��d. Nii on ekspertide, eelk�ige K
annaabi.ee 
