aastal oma abikaasa Carolina Henriette Marie matmiskohana. See pidi asuma nii, et püha paik oleks lossiakendest nähtav. Kraavide abil kujundati saared ja rajati tiigid. Saartele istutati puid, mille kohin koos allikavee vulinaga pidid süvendama harrast meeleolu. Üle kraavide olid raudkivist sillad. Samast materjalist oli valmistatud väravakaar hauaplatsile suunduval teel ning kõrge alus, millele paigaldati marmorrist. Hiljem maeti sinna ka Nicolai von Glehni tütre Elsbethi kaks last.Pärast Glehnide perekonna lahkumist Eestist jäi mälestuspark unarusse. Aegade jooksul lõhuti marmorpingid, võeti maha rist, purustati sillad ja tassiti tiigid prahti täis. Kalevipoeg ja lohe 1902. aastal tekkis Glehnil mõte püstitada põlisrahva auks parki Kalevipoja kuju, et muuta mõisapark maarahvale omasemaks. Paraku sai Kalevipoeg germaani vägilasmuistendite eeskujul pähe sarvilise kiivri, mis külvas kodusemaks muutmise
Teine pilt Rudenz on koos Bertaga jahil. Nad jäävad kahekesi ja Rudenz avaldab Bertale armastust. Berta põlgab ta ära, kuna teab, et Rudenz on oma rahva reetnud. Rudenz mõistab, et Berta hoolib tema rahvas ning taipab, et ta ei oleks pidanud enda rahvast hülgama. Kostuvad jahisarvehelid. Kolmas pilt Palgasõdurid Friesshart ja Leuthold valvavad, et kõik inimesed annaksid mütsile au, kuid siiamaani on aas olnud inimtühi. Tulevad Hildegard, Mechthild ja Elsbeth. Elsbethi arust võiks foogt maalt kaduda. Nende sõnade pärast peletab Friesshart nad eemale. Tuleb Tell koos Walteriga. Nad ei põõra mütsile tähelepanu ja tahavad sellest mõõduda. Nende teele astub aga ette Friesshart, kes nad peatab. Friesshart tahab Telli vangimajja viia, kuna too ei annud mütsile au. Tulevad preester Rösselmann, köster Petermann, Melchtal ja Stauffacher, kes asuvad Telli kaitsama. Nad tahavad Friessharti ja Leutholdi maha lüüa. Kostub jahisarve hääl