valgusünteesis ja vastupidi, eukarüootne mRNA ei ole substraadiks prokarüootsetele ribosoomidele. Kui translatsiooni elongatsioonitsükkel ja terminatsioon on pro- ja eukarüootides põhimõtteliselt sarnane, siis translatsiooni initsatsioon on küllalt erinev. Arvatavasti peegeldab eukarüootse translatsiooni initsatsiooni keerukus eukarüootse organismi suuremat vajadust geeniekspressiooni kontrollitavuse üle ka translatsiooni tasemel. Kui nii prokarüoodis kui eukarüoodis on 2 valgulist elongatsioonifaktorit, siis eukarüoodil on bakteri 3 initsatsioonifaktori vastu välja panna vähemalt 12 erinevat valku või mitmest valgust koosnevat kompleksi. Erinevaid translatsiooni kontrolli mehhanisme on eukarüootides nii palju, et neid üldkursuses puudutada ei jõua. Erinevate mRNA-de translatsiooni kontrollitakse initsiatsioonifaktorite (eIF-de), mRNA struktuuride, mRNA-ga seonduvate valkude, mRNA polü-adenüleerimise, mRNA rakulise lokalisatsiooni jm kaudu.
- Kozak’i konsensus – soodustab translatsiooni initsiatsiooni mRNA süntees tuumas, translatsioon Ühe mRNA transkriptsioon ja translatsioon tsütoplasmas – transkriptsioon ja translatsioon on seotud ruumiliselt lahutatud mRNA läbib enne tsütoplasmasse minekut protsessingu (splassing) tuumapooridega läheb tsütoplasmasse Splassimine ja modifitseerimine on seotud transkriptsiooniga Elongatsioon, terminatsioon sarnane, 2 valgulist elongatsioonifaktorit mRNA transport on kaudselt seotud transkrip- tsiooniga-. Protsessing – transkriptist eraldatakse intronid ja lisatakse 5’ otsa cap struktuur ning 3’ otsa lisatakse polü (A) järjestus. Eukarüoodis ei ole stoppkoodonit, tuleb 3’UTR osa, mis on olulisim mRNA regulatsiooni koht (ligikaudu 200 nukleotiidi). Polü A saba (30-200 nukleotiidi). See pole DNA-s kodeeritud, selle lisab Polü A polümeraas. 3’UTR juurde seonduvad mitmed valgulised faktorid. Määravad ära, mitu koopiat valku