Mg 2+ puudumisel võib tRNA voltuda ebakorrektsesse struktuuri. Lisafaktoriks tRNA 3D struktuuri stabiliseerimisel on mõningad nukleotiidide modifikatsioonid. On arvatud, et modifikatsioone 8 läbi viivad ensüümid võivad toimida omalaadsete chaperonidena, aidates tRNA voltumisele kaasa. initsiaator-tRNA ja elongaator-tRNA erinevused. Initsiaator-tRNA (tRNAfMet) ehitus on võrreldes elongaator-tRNA eriline. Bakteriaalsel initsiaator tRNA-l (v.a. termofiilid ja halofiilid) puudub aluspaardumine nukleotiidide 1 ja 72 vahel. See võimaldab metioniini formüleerimist. D-õlas paikneb Y11:R24 asemel R11:Y24 aluspaar. Antikoodon-heeliksis paikneb kolm G:C aluspaari, mille abil suunatakse initsiaator tRNA otse ribosoomi P-saiti. Eukarüootsel initsiaator-tRNA-l on N1:N72 aluspaardumine säilunud
Streptomütsiini resistentsed ribosoomid (S12 mutandid) transleerivad mRNA'd suurema täpsusega kui metsiktüübi ribosoomid. Seejuures ei mõjuta nad väga oluliselt streptomütsiini seondumist ribosoomidega. Viimase seondumisel väheneb küll translatsiooni täpsus aga jääb siiski raku taluvuse piiridesse. Mikroobigeneetika seisukohalt on oluline, et S12 mutatsioonid mõjutavad nonsens suppressiooni aktiivsust. Suppressor tRNA'd, nagu juba eespool öeldud, ei konkureeri tavaliste elongaator tRNA'dega võrdselt. Tavalisest täpsemate ribosoomide aa-tRNA selektsioon on võimendunud ja seepärast ei suuda suppressor tRNA'd oma funktsiooni täita. See asjaolu näitab veelkord, et ribosoomidel on koodon-antikoodon äratundmises aktiivne osa. Mutatsioonid ribosoomi väiksema subühiku valkudes S4 ja S5 pööravad S12 sõltuvad streptomütsiini resistentsused ribosoomid taas ravimitundlikeks. Nimetatud valkude mutatsioonid ei mõjuta aga
annaabi.ee 
