erütrotsüüdid; tsütoskoopia 7. Soovitused tsüstiidihaigele/ravi lamamisreziim Juua palju vett – 3-4 l päevas. Jõhvikamahl. Palju puu ja juurvilju. Vältida vürtse. Urineerimine peale vahekorda, pesemine. Vältida külmetamist Urineerida lõpuni. Iga 2h Hügieen! Tualetis, õige alupesu AB, valuvaigistid, spasmolüütikumid Tööleht neeruhaigused 1. Missuguseid neeruosasid haarab püelonefriit? Püelonefriit – põletik neeruvaagna limaskestal, mis on tekkinud bakteriaalsest infektsioonist. Hiljem päsmakesse. 2. Missugused on ägeda püelonefriidi tekitajad? Soolemikroobid: E. coli, enterokokid, pseudomonas, stafülo ja streptokokid 3. Kirjelda ägeda püelonefriidi riskifaktoreid Sagedased külmetused Naised – anatoomia Jääkuriin – rasedus, eesnääre Immuunsuse langus 4. Mida võib kaevata ägeda püelonefriidiga patsient?
Äge püelonefriit Krooniline Äge glomerulonefriit Krooniline Krooniline Neerukivitõbi Kusepõiepõletik ehk püelonefriit ehk glomerulonefriit neerupuudulikkus tsüstiit krooniline neeruvaagnapõletik Mõiste Bakteriaalne põletik Loiult kulgev Neerupäsmakeste Krooniline Progresseeruv Neerus kivid Põletikulised
annaabi.ee 
