aastal. Näitlejad olid osavalt valitud ja rollide jaoks täpselt õiged. Kõige silmapaistvam ülesastumine oli Merle Jäägeri poolt, kelle käre hääl ja värvikas karakter sööbis mu mõtetesse mitmeteks päevadeks ka pärast lavastust. Kahjuks aga mitte heas mõttes, sest Merle Jääger pole just mu lemmiknäitleja ja ka tema mängitud karakter polnud mulle meeltmööda. Teiste seas mainiksin ära ka Marika Barabansitskova ja Andero Elmeri, kes täitsid oma osa samuti meeldejäävalt. Viimane paistis eriti silma oma siira ja vahetu näitlemise poolest. Lavastuse laulud olid kaasahaaravad ja humoorikad, kuid minu eriliseks lemmikuks oli muusikateema, kui nn pahad lavale astusid. Need väiksed palad olid tempokad ja värvikad, aidates publikul paremini loo süzeesse sisse elada. Nii mõnelgi korral avastasin, et üle mu selja sibavad külmavärinad.
Nii jõudis Hubble'i nimeline kosmoseteleskoop HST (Hubble Space Telescope) orbiidile alles 1990. aastal. Umbes 600 kilomeetri kõrgusel teeb 12,3 tonnine vaatlusriist tiiru ümber Maa 96 minutiga, objektile suunamise täpsus on tuhandikud kaaresekundid. Esimestest uuringutest selgus uskumatu ja skandaalne järeldus: teleskoobi optikasüsteem ja sellest tulenevalt kujutise kvaliteet oli täiesti kehv. Sellest sai USA kõrgtehnoloogia häbiplekk - kuulsas Perkin Elmeri firmas oli jämedalt eksitud optiliste pindade kontrollimisel ning peeglisüsteem valesti lihvitud. 3 Puudusi oli ka juhtimissüsteemides ja mujalgi. 1993. aasta lõpul haaras kosmosesüstik "Endeavour" HST oma embusse ning astronaudid asusid teda remontima, sealhulgas detaile ja sõlmi asendades. HST sai "nägemist parandava prilliklaasi". Kõrgekvaliteediliste vaatlusteni jõuti niisiis alles ligi nelja-aastase hilinemisega, ent edaspidi on
Kohtunike enamiku arvamus oli: seaduse loomise põhilisi kaanoneid on see, et mis on seadusandja kavatsuses, on ka seaduse mõttes, nii nagu oleks see ka seaduse tähes; ja mis on seaduse tähes, ei saa olla selle mõttes, kui seda pole seadusandja kavatsuses. Järelikult, kuivõrd võib arvata, et NY seadusandjad ei kavatsenud anda mõrvaritele võimalust pärida nende ohvrite vara, niivõrd ütleb kõnesolev seadus, et mõrvar ei saa pärida ohvri vara. Elmeri asjas võeti arvesse printsiip, et “keegi ei tohi sooritatud kuriteost kasu saada”. Kohus ei lähtunud kehtivast õigusnormist, vaid lähtus printsiibist ning lõi sellega uue õigusnormi. Aluse ainuõigetele lahendustele annavad õiguse printsiibid, mis kuuluvad õiguse normatiivsesse süsteemi ning reguleerivad õigusnormide rakendamist. Seega, kuna õiguse printsiibid on õigusnormide kõrval teine õiguse normatiivse süsteemi osa ja kohtunik täidab
annaabi.ee 
