läbiviimise avalikes organisatsioonides. Oma alguse said avalikud organisatsioonid asjaolust, et poliitikud pidid hoolitsema hääleõiguslike elanike huvide efektiivse rahuldamise eest. Seega tekkisid avalikud organisatsioonid järgnevalt: poliitikud rahva esindajatena otsustasid, mida tuleb teha, ning et vastuvõetud otsuseid paremini ellu viia, selleks loodi teatud struktuurid. Nendeks saidki avalikud poliitikute otsuseid elluviivad asutused ehk valitsusasutused. Samas eeldab tänapäeva maailmas efektiivne toimimine ajaga kaasaskäimist ja muutustega kohanemist. Sageli on avalikud organisatsioonid sunnitud kiiresti reageerima väliskeskkonnas toimuvale või võtma omaks uusi tööpõhimõtteid. Sellisel juhul hakkaksid liiga jäigad protseduurireeglid muutusi takistama. Hoolimata reeglite vajadusest ja kasulikkusest ei tohiks neid avalikus sektoris üle tähtsustada ega seada neid tähtsamaks kui üldist eesmärki
Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu hierarhia, struktuur ning ranged (protseduuri)reeglid. Oma alguse said avalikud organisatsioonid asjaolust, et poliitikud pidid hoolitsema hääleõiguslike elanike huvide efektiivse rahuldamise eest. Seega tekkisid avalikud organisatsioonid järgnevalt: poliitikud rahva esindajatena otsustasid, mida tuleb teha, ning et vastuvõetud otsuseid paremini ellu viia, selleks loodi teatud struktuurid. Nendeks saidki avalikud poliitikute otsuseid elluviivad asutused ehk valitsusasutused. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. Avalikule kaubale vastandub erakaup. Omadused: · Avaliku hüvise pakkumine olemasolevas koguses täiendavale tarbijale ei too kaasa lisakulusid ei avaliku hüvise pakkujale ega ka avaliku hüvise teistele tarbijatele.