RÄNDAMINE Kui August Gailit 1928. aastal oma romaaniga ,,Toomas Niperaadi" ühele poole sai, ei osanud ta arvatavasti aimatagi, millise tähenduse ta mõistele rändamine edaspidi annab. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, läks, käis ja oli ta täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine. Ta justkui kaasas erinevaid isiksusi enda rändurliku eluga, ning muutis nende
Selles teoses on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad. Gailiti loomingule tunnuslik koomilis-fantastiline liialdus on neis mahenenud. Kui kirjaniku novellides ilmnes lootusetus ja masenduse õhkkond, arvatavasti välismaal olles, siis nüüd, kui ta on jälle oma kodumaal, on ta püüdnud oma seiklejat lahti rebida igapäevasest elust. Ränduriromaan räägib kirjanikust, kes oli talviti töökas ja tubli pereisa ning abikaasa, kuid suviti kergemeelse ja häbematu ellsuhtumisega vaba mees, kes otsustas rändama minna. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Aeg, mil ta kodust eemal oli, andis talle vabaduse ja selle pea igas mõttes. Tal ei olnud kohustusi ega mingit plaani, ta lihtsalt rändas mööda lõputut teed. Mina leian, et tegelaskuju Nipernaadi on Eesti kirjanduses ilmselgelt vabaduse kehastus. Kerge oleks elada ilma kohustuste ja reegliteta. Aga selge on ka see, et inimestel on
annaabi.ee 
