Nii intra-kui ka interkromosomaalsed. ·Sagedased inversioonid, harvemad translokatsioonid, muutuda võib ka tsentromeerida asukoht InimeseY kromosoom- *Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y, enamik on deleteerunud täielikult. *Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi. *Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoome limineeritud teatavates somaatilistes kudedes. *Molevoles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult. *10 mln.aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks. *Merohaplodiploidne (XX,X0) soode terminatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu Mis eristab meid genoomsel tasandil hiirtest? ·Töö hiire genoomiga Mouse Genome Sequencing Consortium (MGSC). Roti genoomiga RGSC ·Genoomide võrdlus üldiselt: Inimese genoom on veidi suurem, vahe korduselementide hulgast. Hiire intergeensed alad ja intronid (keskmiselt 16%) väiksemad. Esineb lokaalne
Suured regioonid homoloogsed, algselt homomorfsed. Võimelised paarduma tänu pseudoautosomaalsetele regioonidele (inimesel PAR1 ja PAR2). Y kromosoomid liigiti väga erinevad. Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y-s, enamik on deleteerunud täielikult, Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi, Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoom elimineeritud teatavates somaatilistes kudedes, Mole voles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult, 10 mln. aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks, Merohaplodiploidne (XX, X0) soo determinatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu. 28. Võrdlev genoomika. Molekulaarne fülogeneetika kasutab nukleiinhapete ja valkude järjestusi leidmaks evolutsioonilisi sidemeid organismirühmade või populatsioonide vahel täiendades klassikalisi fülogeneetilisi lähenemisi (anatoomilised, morfoloogilised, paleontoloogilised). Võrdlev genoomika on
XXXXXXXXXX emane. Uruhiire Microtus oregon puhul on X0-karüotüübiga emane ja XY-karüotüübiga isane. Lemmingul Myopus schisticolor on XX ja XY-karüotüübiga emased ja XY isased (emassugu ja isassugu determineeriv X-kromosoom). Eksisteerib kaks X kromosoomi tüüpi: normaalne X ja muteerunud X* -> inhibeerib Y kromosoomi mõju. Seega emased kas XX, X*X või X*Y. X*Y emane produtseerib X* munarakke, seega järglased ainult X*Y (agressiivsed) või X*X emased. Muttlemmingutel Ellobius tancrei ja Ellobius talpinus on nii isased kui emased XX-karüotüübiga. Mitmetel putukatel (nt prussakad, rohutirtsud, ritsikad) ja ümarussidel (nt Chaenorhabditis elegans) on oluline X- kromosoomide arv (X0 isane vs XX emane või C. elegans’i puhul hermafrodiit). Lindudel, osal roomajatel (nt maod) ja liblikatel on kahte Z- sugukromosoomi omav embrüo isane ja WZ-kombinatsiooni omav emane. Putukatel (nt liblikalistel) esineb lisaks klassikalisele WZ/ZZ-süsteemile
annaabi.ee 
