rikkaks", samuti Õp 10:5; 12:27; 13:4; 14:19; 21:26. Vanasõnades: nt ,,Kes tööd teeb, see süüa saab; (aga) kes laiskust peab, see nälga näeb", Kes palju teeb, see palju saab; (aga) kes vähe teeb, see vähe saab", ,,Tegijal juhtub mõndagi, (aga) magajal ei midagi". Samuti on didaktilised kirjeldavad pildid, kui neid nii võiks nimetada: Õp 6:7-8; 24:30-32. Kõnekujunditena esineb Õpetussõnades ja vanasõnades ka elliptilisust: Vanasõnades: Laisk lähteb suil vilusse, talvel ------ ahju paistele. Ei virgal puudu tööd ega laisal ------ aega. Laisal (on) palju laitjaid, virgal (on) palju kiitjaid. Õpetussõnades: ,,Laisk ütleb: Noor lõvi on tee peal!
muutub ta atribuudiks. See on kõik muu, mis determinant ei ole. Atribuut on eristav osa, determinant paneb nime klassidesse-rühmadesse. Valedeterminant on tavaliselt omastavas käändes. Rahvakeeles determinante dubleeritakse: lähedased nimed pannakse kokku. Kui determinant nimes puudub, siis räägitakse elliptilisest nimest. Ellips e väljajätt. Arvatud, et nimed determinandita on vanad nimed, tänapäeval on asutusnimedel on determinant juurdemõeldav. Loodusnimedes on elliptilisust vähem, aga võimalik. Kui põhiosa determinandiga kokku, siis tekib põhi, mida ei saa ära jätta. Küla ei pruugi alati küla tähendada. Nime täiendosa atribuut võivad olla apellatiivid, isikunimed ja teised kohanimed. Ka järjendid, millest etümoloogiat läbi pole võimalik näha. Determinant alati tagajärjendis, atribuut alati eesjärjendis. Balti areaalis selline tavalisem. On piiripealne nähtus
annaabi.ee 
