determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis muutub ta atribuudiks. See on kõik muu, mis determinant ei ole. Atribuut on eristav osa, determinant paneb nime klassidesse-rühmadesse. Valedeterminant on tavaliselt omastavas käändes. Rahvakeeles determinante dubleeritakse: lähedased nimed pannakse kokku. Kui determinant nimes puudub, siis räägitakse elliptilisest nimest. Ellips e väljajätt. Arvatud, et nimed determinandita on vanad nimed, tänapäeval on asutusnimedel on determinant juurdemõeldav. Loodusnimedes on elliptilisust vähem, aga võimalik. Kui põhiosa determinandiga kokku, siis tekib põhi, mida ei saa ära jätta. Küla ei pruugi alati küla tähendada. Nime täiendosa atribuut võivad olla apellatiivid, isikunimed ja teised kohanimed. Ka järjendid, millest etümoloogiat läbi pole võimalik näha. Determinant alati
prosopagnoosia: võimetus ära tunda geneerilise grupi spetsiifilisi liikmeid (näod, majad, Tasakaal autod) fissura calcarina pk. •Süsteem, mis lubab tasakaalu hoida, asub sisekõrvas 3.akromatopsia: võimetus värve tajuda •Süsteem on üles ehitatud poolringkanalitest ning sfäärilisest (sacculus) ja elliptilisest 4. aleksia : võimetus lugeda (vas.lingul.ja calcarina piirkond) (utricle) kotikesest, viimased tegelevad pea asendiga •Kiud tasakaaluretseptoreist kulgevad 8nda kraniaalnärvi kaudu ajutüve tuumadesse. Kuulmisagnoosia Võimetus ära tunda helisid, kusjuures kuulmisdefitsiiti ei esine Maitsmismeel: ageusia (üldse ei tunne) hüpogeusia (liiga vähe tunneb maitset) düsgeusia 1
annaabi.ee 
