,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa.
,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 ,,Õnnevarjutus" 1929 ,,Lageda taeva all" 1930 ,,Kivi südamelt" 1935 Hiline loomeperiood: Traagiline ohuluule ,,Mureliku suuga" 1942 ,,Sädemed tuhas" 1954 ,,Ääremail" 1963 Põhimotiivid: · Saatuslik armastus · Tung vaimsele uuestisünnile ja puhastumisele · Kurjus kui inimese kõlbelisuse proovikivi · Sünnimaa kaotuse valu Vormistik: · Sage otsese kõne kasutamine · Repliikide rohkus · Elliptika · Viivitused ja mõttepausid · Erinevat liiki kordused · Gradatsioon · Kiire stakaatolik tempo 4. Kokkuvõte Marie Under oli täielikult luuletaja, mitte kirjanik harilikus mõttes. Ta kirjutas küll ka esseesid ja artikleid ning tõi tõlkijana eesti keelde palju väärtuslikku maailmakirjandusest, kuid kõik see jäi kõrvaliseks luule ees, mis oli Marie Underi elu pärisosa.
Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Rõngad on nõrgad ja väga tumedad, nende koostis on teadmata. Asteroidivöö asub Marsi ja Jupiteri orbiidi vahel. Kujult on asteroidid valdavalt ebakorrapärased, orbiidid on valdavalt ringikujulised ja elliptika tasandis. Suuruselt on nad suhteliselt väikesed, kogumassiks hinnatakse 0,0015 Maa massi. Ühe sellise keha langemine Maale tooks kaasa suurkatastroofi. Komeedid on Päikesesüsteemi välikehadest kõige tuntumad. Ilmuvad enamasti ootamatult. Koosneb heledast udusest peast ning nõrgenevast sabast (sirge ioonsaba ning kõver tolmsaba). Komeedi tuuma on pildistatud vaid kord. Koosnevad valdavalt veest, vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente
See tõestab lüürilisuse astet ja toob eredalt esile sonetipärja loomupärase sünteetilisuse, süzeelisuse. Üksikutest lüürilistest süzeedest põimitakse tervet pärga haarav sündmustikuline kude, täites nii zanri ,,vormilise süzee" konkreetse sisuga. See lähendab pärga omakorda eepikale, nagu ka kiretu kirjeldus, objektiivne pildistik varjatud subjektiivsuse ees. Ohtrad on ka dramaatika väljendusvahendid: otsene kõne, küsimused-hüüatused, lausekatkestused, elliptika, mitmed pöördumised, mis peegeldavad sügavalt konfliktset sisu. Tavapärase lüürilise töö asemel on tulemuseks lürodramaatilis-eepiline teos. Niisiis sonett lüroeepikana. Alapealkirigi viitab eepikale: ,,Kolmas reisikiri", s.o. Kihvakaania-kirjade jätk. Paigutab ju autor sonetipärja oma hilisema lüroeepika valikkogu ,,Süda ei põle ära" kulminatsioonigi! Kangro ei tõrgu sonetipärga lüüriliseks poeemiks