üksmikro farad 1yF= 10`-0F üks nanofarad 1nF = 10`-9F üks pikofarad 1pF = 10`-12F ElektriKondensaatorid elektrikondensaator e lihtsalt kondensaator on kahest või enamast plaadist ja nende vahelisest delektrikukiist koosnev seadis kondensaatorite omaduses on koguda ja säilitada oma plaatidel suurusle võrdseid kuid erimärgilisi elektrilaengid Kondensaatorit iseloomsutav põhisuurus on tema elktrimahtuvus tähis C Kondensaatori elektrimahtuvus näitab kui suure elktrilaengu andmisel tema ühele plaadile suureneb plaatidevaheline pinge ühikuslie suursue (1V) võrra C= Q/U kus C(F) kkondensaatori elektrimahtuvus Q(C) kondensaatori ühelep laadile kantava elktrilaengu suurus U(V) kondensaatori plaatide vaheline pinge. Plaatkondensaatori mahtuvs on sõltuv tema plaatide mõõtmetest ja vahekauguest plaatide vahelise aine dielektrilisest läbitavusest ning on arvutatav seosega : C=E0ES/d kus C (F) plaatikondensaatori elektrimahtuvus
elektritarviti(d) ja lüliti(d). Elektrivool võib olla vaid suletud vooluringis. 18. Mis on pinge? PINGE on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas. Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis ühendatakse juhiga rööbiti. Pinge ühk on 1V U=A q Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja poolt tehtud tööga ühikulise elktrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. 19. Mis on Ohm´i seadus? OHMI SEADUS Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U I voolutugevus 1A R U pinge juhi otstel 1V R juhi takistus - 1 20. Mis on takistus? ELEKTRITAKISTUS füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Ühikuks 1 oom
palju ja pole võimalik teha ainega edasisi katseid, kuna see on paberi sees. Siin aga on kogutud enamvähem puhas aine katseklaasi ja edasised katsed on võimalikud. On selge, et paljud molekulid, mille bioloogiline tähendus on erinev võivad oma üldsitel füüsikalis- keemilistel olla väga sarnased. Tavalise geelkromatograafia abil neid üksteisest puhastada ei saa. Andes kolonnidele mingeid erilisi omadusi on see siiski võimalik. Andes geeljale ainele elktrilaengu, siis kolonnist liiguvad läbi ainult need molekulid, millel on vastav laeng. Nüüd saame eristada molekule mitte ainult nende suuruse vaid ka laengu järgi ioonivahetus kromatograafia. Afiinsuskromatograafia puhul on kolonn täidetud geeliga, millel on väga spetsiifilised omadused. /Dna polümeraas seondub igal juhul DNA'ga. Oletame, et teeme kromatograafilise eksperimendi, aga selle kolonni täiematerjali kulge seondame üheahelalise DNA molekuli. Pannes kolonni peale segu
annaabi.ee 
