Väärikuse probleem. Higgins kohtles Elizat kui eksperimenti ning another." (Suur saladus, Eliza, ei ole heades ega halbades kommetes huvitavat juhtumit, mitte kui naist ja reaalset inimest. Samuti pidas ta end või kommetes üleüldse, vaid selles, mis on kõikidele inimhingedele naisest ülemaks, solvas teda, mis tekitas Elizas probleeme omane; lühidalt, käitumises, nagu oleksid Taevas, kus ei ole madalama enesehinnangu koha pealt. klassi sõidukeid ja kõik hinged on võrdsed.) Keele ja kõne valdamine ei tee veel kedagi krahvinnaks. Kusagil "I have to live for others and not for myself: that's middle class
leedit. Pärast Milvi Laidi, Gerda Murret, Silvia Urbi ja Meta Kodaniporki tulid Margarita Voites, Katrin Karisma ja Helgi Sallo. Oli teisigi. Ja siis saabus vaikus. Lavale jõudsid uued operetid ja muusikalid, kuid primadonna mõõtu ei andnud neis lavastustes keegi välja. Janne Sevtsenko Elizana on tõeline leid. Kaunis, särav, elegantne, üdini naiselik, lavaliselt peenetundeline, mis mulle selle etenduse puhul eriti imponeeris. Sevtsenko Elizas kumas juba algusest peale läbi suurilmadaami oreooli ähmast valgust. Ta on võrratu Eliza. Mitte milleski ei jää Sevtsenko lauldud "Ma tantsiks veel ja veel" alla selle laulu maailma parimatele ettekannetele. Sevtsenkol on kauni tämbriga hääl, mille mikrofon veelgi ilusamaks muudab, tuues esile hääle kohati sametise ja südamesse mineva pehmuse. Sevtsenko suudab luua muutliku ja mõtestatud karakteri, pannes igasse esitatavasse
annaabi.ee 
