olles sel kombel omamoodi lühikonspekt demokraatliku ühiskonna ajaloost. Raamat keskendub popkultuuri kui tänapäeval peaaegu kõikehõlmava nähtuse ühele olulisemale mõttekitsendusele, milleks autori veendumuse kohaselt on hoiakulisus ehk hoiak (attitude). Sellest lähtuvalt peab ta võimalikuks kontsentreeruda popile mitte niivõrd kui massikultuurile, vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele, popkultuuri raamistikus elitaarsetele ning popi ja kultuuri kui terviku suhtes teedrajavatele nähtustele. Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi süvateoreetilistest käsitlustest, puudub aga paraku nii Eestis kui mujal tema omaga ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile. 10. Merle Lend `` Vaimulikud laulupeod.`` (2010) - Merle Lend annab ülevaate
Demokraatia olevat ninade lugemise maania. Nietzsche pidas üliinimesteks (loe üleinimesteks) kunstiinimesi (Göethe, Shakespeare, alguses ka Wagnerit jt). Üliinimene (loe üleinimene) on loov, vaimne isiksus. Kõik ülejäänud on hall mass. Üliinimeselt (loe üleinimeselt) eeldas Nietzsche enesekasvatust ja enesevalitsust. Kuid ainult üksikud on suutelised laiskusest vaimse tööga välja tõusma, ennast ületama. Haridust (ja üldse igakülgset abi) tuleks anda ainult üksikutele elitaarsetele inimestele. Inimkonna ülesandeks on arendada üksikuid väljapaistvaid isiksusi. Ainult ennast väärtustavad isiksused suudavad luua midagi suurt, sest kõike tehakse iseendale. Loodus (loe ,,loodus") on julm ja arendab keskpärasust. Loodus (loe ,,loodus") tahab saavutada tasakaalu. Demokraatia on keskpärasuse esiletõus. Nietzsche: "Rahameeste suur austus ja nende vastu suunatud kadedus näitavad kultuuri madalust. Varandust peaks olema sellel, kellel on ka vaimu."
annaabi.ee 
