olemas ei ole. Tähtsustavad keelt kui kogu reaalsuse väljendamise vahendit. Derrida, foucoult jne. Nende mote ei ole olemas konkreetset tõde. Teadmine võrdub nende käsitluses võimuga. Suhe on läbi teadmise ja võimu seletatud. Nad on selles omavahel põimunud. Kes teab rohkem, omab rohkem võimu. Pole olemas konkreetset tõde. Pole võimalik valida, et kas subjektivistlik vms. Kui valin, siis mõne lähenemise elimineerin, nii et pole võimalik valida. Nende lähtepunkt ujub, sest lähtekohad pole samad, mis meil. Keel ei ole kunagi täiuslik. Kui oleks, siis poleks juriste vaja. Järelikult pole võimalik nähtustele anda lõplikku seletust või motet, neid lõplikult kirjeldada. Nende võimalused ja vahendid, millega tegelevad. Kui me lammutame lahti selle mis on ja paneme uuesti kokku, siis saame parema organisatsiooni. Dekonstruktsioon. Nende jaoks on võimuküsimus väga oluline. Organisatsiooni
A3 1 1 1 1 A4 Valitud 1 1 1 1 A5 1 1 f = A1 v A2 v A4 Valitud ridadele vastavatest lihtimplikantidest kirjutan igaühest välja ühe tema suvalise kahendvektori ja igast kahendvektorist elimineerin välja need järgud, mille kaaluga võrdne vahe kaasnes selle lihtimplikandiga A. Kahendvektori säilinud järguväärtus '1' annab vastava muutuja otseväärtuse ja '0' annab inversiooni: X1 X2 X3 X4 8 4 2 1 A1 0 0 0 0 X1' * X3' ( A1-ga kaasnes vahe 1, 4 ) A2 0 0 0 0 X1' * X4' ( A2-ga kaasnes vahe 2, 4 )
annaabi.ee 
