anomaalse kogemuse juhtumiga. See jätab maha justkui vaakumi ning viimases osas kasutatakse veel kolme intuitsioonipumpa, tutvustamaks ja põhjendamaks mõnda sobivat asendajat pagendatud arusaamadele. 1 Kõige värskema kvaalide-alase kirjanduse esinduslik valim sisaldaks Block 1980; Shoemaker 1981, 1982; Davis 1982; White 1985; Armstrong ja Malcolm 1984; Churchland 1985; ja Conee 1985. 2 Erinevust "eliminatiivmaterialismi" mille näiteks on minu positsioon kvaalide suhtes ja "reduktiivse" materialismi vahel, mis võtab endale ülesandeks määratleda see problemaatiline üksikasi aluseksoleva materialistliku teooria kaudu, pole seega tihti parim näha mitte niivõrd doktrinaarse kui taktikalise küsimusena: kuidas saaksime sel juhul eksinut kõi- ge kaunimalt või efektiivsemalt valgustada? Vt mu arutlust "väsimuste" üle Brainstonns'i sissejuhatuses (Dennett 1978a)
Need kaks seletust ei pea olema vastastikku tõlgitavad, ka ei tähenda see, et kõik x-le omistatud omadused oleksid omistatavad ka y-le. Lause “Aistingud on ajuprotsessid” sarnaneb lausega “Seestumus deemonitest on hallutsinatoorse psühhoosi vorm”. Üks seletus vahetab välja teise. Neuroteaduste arenedes toimub mõisteline revolutsioon, mille lõpptulemusena elimineeritakse mentaalsed terminid. Uskumuste, soovide ja aistingute saatus on eliminatiivmaterialismi järgi analoogne flogistoni ja deemonite saatusega. Tuleb aeg, mil me enam lihtsalt ei vaja selliseid hüpoteese. Vaim ja keel/teooria. Sellisele eliminatiivmaterialismile on vastu vaieldud, lähtudes arusaamast, et kogemus ei ole ainult keeleline või mõisteline; et kogemuse kohta käivate teooriate muutudes meie kogemus ise ei muutu, kuna kogemus on keelest ja teooriast sõltumatu või selle eelne. Rorty on seisukohal, et
annaabi.ee 
