5. Mis on seisuslik ühiskond ja mille poolest see erineb kaasaegsest avatud klassisüsteemiga ühiskonnast? Seisuslik ühiskond kujutab endast sellist ühiskonda, kus sinu positsioon pandi paika sünnipäraga ning ühest ühiskonnaklassist teise liikumine oli väga raske kui mitte võimatu. Tänapäeval on ühest ühiskonnaklassist teise liikumine täiesti normaalne. 6. Mille alusel võime eristada ühiskonnast eliiti ja missugustest eliitidest saame kõnelda? Eliit erineb ühiskonnast sellega, et suudab mõjutada ühiskonnaelu kui ka seal tehtavaid otsuseid. Eliit jaguneb poliitiliseks eliidiks, ametnike eliidiks, ärieliidiks, loomeeliidiks, akadeemiliseks eliidiks ja sõjaväeliseks eliidiks. 7. Millises suhtes on omavahel vaesus ja sotsiaalne tõrjutus? Mida vaesem sa oled, seda rohkem sind tõrjutakse. 8. Kuidas mõjutavad vaesus ja sotiaalne tõrjutus tervisekäitumist? Mõjuvad negatiivselt. 9
Kõik võivade saada eliidiks, selle aluseks on organiseerimisvõimed. Ka pluralistid nõustuvad selle väite ,,lahja" variandiga. (Näiteks Weber: partei eliit või bürokraatlik eliit) * marksistid on (kunagi) arvanud, et klassideta, ilma võimuta ühiskond oleks võimalik, aga igal juhul pole nad esitanud ühtki näidet sellisest ühiskonnast (juba Trotski ütles, et Nõukogude bürokraatia ja parteieliit on vana kodanluse osa üle võtnud; hiljem kirjutas sotsialismimaade eliitidest nt. Milovan Djilas (jugoslaavia poliitik, partisan, teisitimõtleja, Tito ajal tagakiusatud, andis 54 intervjuu New York Timesile, Ungari revolutsiooni toetuse eest pandi vangi, suri 1995) (1959). The New Class). # Marksistid muidugi toonitavad ka, et eliit pole valitsevast klassist sõltumatu,vaid pigem selle osa või käepikendus * Poliitika sotsioloogias on pikk eliitide uurimise traditsioon. Vilfredo Pareto (1848- 1923)
annaabi.ee 
