Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · Stratification and Social Class, lk 429 441; 443 470 · Poverty, Social Exclusion and Welfare, lk 480-506 Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn: · Sotsiaalne stratifikatsioon ja mobiilsus: sotsiaalne võrdsus ja ebavõrdsus, sotsiaalse kihistumise süsteemid, sotsiaalne mobiilsus, eliiditeooriad, kihistumise teoreetilised seisukohad, kihistumise konfliktiteooriad ja funktsionalistlik käsitlus. Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Milles seisneb meritokraatia põhiidee? Kuidas toimub kihtide taastootmine? Kuidas need kaks nähtust omavahel seotud on? (Kuidas meritokraatia seondub kihistumise taastootmisega?) Allikas: Toomse, M. (2007). Üldülevaade, lk 5-9, kogumikus Sotsiaalne ebavõrdus. Tallinn: Statistikaamet. http://tallinn.ester.ee/search~S1*est
rajada täiesti egalitaarset (võrdsusele suunatud) ühiskonda on täiesti viljatud: revolutsioonid ei too kunagi võimule masse, vaid hoopis asendavad “roiskunud” eliidi tarmukamaga (vana eliidi uue eliidiga). Ühiskond on alati jagunenud rikasteks ja vaesteks. Alati on üritatud rikkust ümber jagada ning alati on avastatud, et selle tulemusena on tekkinud uued rikkad ja uued vaesed. Teoreetiliselt jagunevad eliiditeooriad kahte suurde rühma. Hinnangulised eliiditeooriad. Eliidi eksistents tuleneb ühtede inimeste eelistest, nende üleolekust (intellektuaalne, moraalne jne) teistest inimestest. Strukturaal-funktsionalistlikud eliiditeooriad. Rõhutatakse juhtimisfunktsiooni erilist tähtsust ühiskonnas. Juhtimisfunktsioon determineerib (määrab ette ära) selle täitjate erakordsed rollid, rollitäitmised ja muidugi kõrge sotsiaalse positsiooni valitsuses, majan-
annaabi.ee 
