Sageli tundub, et kastisüsteem ei ole ka tänaseks kadunud. Tihti räägitakse eliidist, millega tehakse küllaltki konkreetselt selgeks, et ühiskond ei ole võrdne. V. Pareto arvates on ühiskond alati jagunenud eliidiks ja mitteeliidiks, kus avaramas tähenduses saab võtta eliiti kui neid, kes on oma erialal edasi jõudnud ning saavutanud professionaalses hierarhias märkimisväärse seisundi. Kitsamas tähenduses aga mõistetakse eliidina vaid riiki valitsevat ladvikut, mis omakorda hõlmab enda alla valitsevat eliiti ja mittevalitsevat eliiti, kuhu võivad kuuluda nt võimekate poliitikute armukesed. Selline arusaam ei tohiks tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas enam eksisteerida, aga kohati eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad,
Ta kuju arenes koos Iisraeli kultuuri arenguga ja polnud kohe selline, nagu me teda täna tunneme. Alguses polnud JHWH ("Jahwe", heebrea:”Olen See Kes Olen”) ainuke israeliitide jumal. Poliitilistel pöhjustel sulavad nad kokku ja tekkinud monoteism stimuleerib israeliitide identiteedi tekkimist. Nähakse rahva ja jumala vahelist püha sidet ja seetöttu nähakse endid nüüd ka kui väljavalitud rahvast. Samas nad ei näe ennast eliidina, kuna see side pole kindel ja nad on seda ainult Jumala armust, mida tuleb pidevalt vöita, omada, aga igaveseks ei saa. Jumala valik on äraseletamatu, seepärast ripub Iisrael pidevalt Jumala küljes ja hoolitseb selle eest, et see side ei katkeks. Ja see tähendab eelköige seda, et hoolitsetakse ajaloo eest. St nad näevad ennast rahvana, kes on truu oma ajaloole. Mis neil lineaarselt tulevikku areneb ja
eksisteerida ei saanud, hakati nomenklatuuri kuulunud inimesi mingil hetkel võrdsustama just nõukogude eliidiga. Seejuures peeti kõige olulisemaks nomenklatuurseid ametikohti täitnud isikute piiramatut juurdepääsu võimule ning erinevatele hüvedele ja privileegidele. Eliiti kuulumise eelduseks oli kuulumine NLKP või regionaalse parteiorganisatsiooni keskkomiteesse või ministrite nõukogu juhatusse. Juhtivat rolli omas nomenklatuuris strateegilise eliidina poliitiline eliit. Läbi nomenklatuuri, läbi töötajate ametisse määramise süsteemi kontrollis ja suunas poliitiline eliit teisi strateegilisi eliite, suurendes nii veelgi oma võimu ning välistades teiste strateegiliste eliitide esiletõusu. Regionaalset poliitilist eliiti on defineeritud valitseva grupina, kes avaldas olulist mõju piirkondliku tasandi otsuste väljatöötamisele ja vastuvõtmisele ning omas seejuures mõju ka riiklike otsuste väljatöötamise ja
annaabi.ee 
