¤ sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal ¤ nime Paul vahetas Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ¤ perekond oli üsna vaene, isa töö tõttu tuli sageli kolida ning taskuraha teenimiseks andis Remarque juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti.
juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned Mets kohab, mets ja süda -kes mõistaks ütelda,mis võimata veel öelda,ja mõista võimata. Tuul tuleb kust, ei tea,ei tea, kuhu läeb -kust kõik, mis on, ei mõista,sul üksi tunne jääb.Siin kõik jääb poolt ja vastu...mispärast, küsid sa, - kes teab, kust ja kuhuläed, tuled kõigega. Siin elus nagu metsas,üks kohin juttu aab,sest rõõmu, mure kõne,nii läbisegi
Erich Maria Remarque 1898-1970 Merilin Girin 2009 · Sündis 22.juunil 1988. aastal Saksamaal Osnabrückis · Isa oli raamatuköitja Peter Franz Remark (sündis 14. juunil 1867, Kaiserswerthis) ja ema oli Anna Maria Remark. Peres oli kaks tütart: Ella ja Elfride · Unistas noorena muusikukarjäärist · Oma esimesed esseed, luuletused, ja novelli alguse ( "Unistuste tuba" ) kirjutas 16 või 17 aastaselt · Pärast põhikooli lõpetamist õppis Osnabrücki katoliiklikus õpetajate seminaris. · Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni
Peremehe osa näitles Jonathan Davidsson, kuradi osatäitja oli Jevgeni Grib, hirmuäratavat ning vaimukat kratti mängis Eneko Amoros ning armas Peretütar oli Marta Navadardyan. Rahvusooper Estonia orkesti solistid: oboed mängis Olev Ainomäe, metsasarve Inno-Mart Kont ja viiulit Kristina Kriit. Laulis Rahvusooper Estonia naiskoor ning ooperikooli solist oli Greete Kivisild. Dirigent oli Kaspar Mänd, imeline koreograaf-lavastaja Marina Kesler, libretist Elfride Saarik ning etenduse juht Anton Osul. „Krati” muusika on väga värvikas. See on igakülgne rahvuslik helitöö, kus on ka rakendatud sümfonismipõhimõtteid. Seepärast ongi balleti suurimaks väärtuseks meisterlik muusika, mille motiivid pärinevad peamiselt rahvamuusikast. Tubinal on minu arvates õnnestunud ühena esimestest Eesti heliloojatest loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline väljenduslaad
juunil 1898 Saksamaal Osnabrückis (Soosaar 2005). Teise eesnime Paul muutis kirjanik Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu ning oma kirjanikunime Remarque võttis ta prantslastest esivanemate järgi (Ruubas). Remarque'id olid alandlik, kõigutamatult katoliiklik perekond, kes oli rahul tagasihoidlike võimalustega, kuni Erich tavapärasusest välja murdis (Tims 2004: 15). Tema isa töötas raamatuköitjana ja elatas peret, kus lisaks Erichile oli ka kaks õde: Ella ja Elfride (Soosaar 2005). Nagu enamikul toonastel perekondadel, oli Remarkidel klaver ja Erich avastas endas muusikaarmastuse ja meele. Ta õppis muusikat tõsiselt ning saavutas aja jooksul taseme, mis võimaldas mõelda karjäärile elukutselise muusikuna. Ta teenis majanduslike raskuste ajal elatist pianisti ja orelimängijana. Erich kogus ka marke ja kive, korjas väärtusliku liblikakollektsiooni ning tundis huvi maalimise vastu, millest ajapikku kujunes eluaegne kunstiarmastus
Seal ilmus ka piltluuletus ,,Vaarao tütar". Visnapuu oli kirjas Tartu Ülikoolis, aga seal ta eriti ei käinud. ,,Teataja" leht Tallinnas otsis 1917 endale toimetajat. Visnapuu kandideeris ja ka sai selle koha, sellest algas tema Tallinna-periood. Tallinna perioodi ajal oli alustavas Siurus ning kohtus oma sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja. Sõja ajal 1919 1920 hindas oma vaated ümber, enne oli Eestile pigem veidi vastu. 1920 ,,Tulihari". See on ajalaulude kogu. Teised teemad: inimene ja rahvas, inimene ja rahvuslus, ühiskond