Galapagose saartel. Ta on üks suurematest maismaa kilpkonnadest: pikkus kuni 1,5 meetrit ja ta kaalub kuni 200 kilogrammi (varemalt on püütud kuni 400 kg kaaluvaid isendeid. Elevantkilkonn elab väga vanaks(loomaaedades on olnud 100-aastaseid isendeid). Alates 1535 aastast on inimesed on neid tapetud liha ja õli saamiseks suurel määral. Elevantkilpkonnad on rohusööjad loomad, siis on nende hävimist soodustanud kariloomade saartele toomine. Kariloomad söövad ka rohtu ja tallavad elevantkilpkonnade mune puruks. 19.sajandil kirjeldatud alamliigist on hävinud 7, kõik säilinud kilpkonnad on haruldased. Maailma erinevates loomaaedades elab u.200 isendit.
Saared on mägised ja vulkaanilised. 2.2 Reisi müügiargumendid Reisile Galapagose saartele minnakse kuna see asub geograafilise asukoha tőttu otse ekvaatori all. Maa on lopsakas ja äärmiselt mitmekesise loodusega ning kireva kultuuriga. Selle saarte elustik on ainulaadne ja rikkalik. Seal on mitu saart mis on mägised ja vulkaanilised. Loodusnähtuste tõttu reisitakse sinna ja kuna seal on täiesti teistsugune maastik. Reklaamitakse ka seda,et seal asub hiidkilpkonnade (elevantkilpkonnade) elukoht. Galápagose saartel elab palju haruldasi loomaliike. Liivarannad on seal musta värvi, mis paljudele tundub huvitav. 2.3 8 3 ÜLEMAAILMNE TURISMIEETIKA KOODEKS Turismieetika koodeks on vastu võetud Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) Peaassamblee 13. istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1
annaabi.ee 
