l lo pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), on lõpp- ja algpikkuse vahe. 40. Mida iseloomustab keha jäikus? Jäikus näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel 41. Selgita elastsusjõu tekkimist aine siseehitusest lähtudes. Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii tõuke- kui ka tõmbejõud. Rahulikus olekus püüdlevad need jõud kehas tasakaalu poole. 42. Mis on keha impulss? Kirjuta valem, selgita tähiseid ja ühikuid. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega . p =m*v kus m = keha mass ,v = keha kiirus .Ühik: (kg*m/s). 43. Miks keha impulss on vektoriaalne suurus? impulss on vektoriaalne ehk suunaga suurus 44
(kui keha kergesti puruneb). Deformeerimise viisid on: venitus või kokku surumine, painutamine, väänamine ja nihe. Keha deformeerimisel tekib temas elastsusjõud, mis püüab taastada keha esialgset kuju ja ruumala. Seega on elastsusjõud suunatud keha osakeste liikumisele vastupidises suunaga. Oma olemuselt on elastsusjõud elektromagnetiline jõud. Positiivselt laetud aatomituumade ja teiste aatomite negatiivse laenguga eletronkatete vahel on nii tõuke- kui ka tõmbejõud. Rahulikus olekus on need jõud kehas tasakaalus. Deformeerimise käigus see tasakaal rikutakse ja üks jõududest hakkab toimima elastsusjõuna. Hooke’i seadus: „Elastses kehas deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikkuse muutusega.“ Valem: Fe k (l l o ) kus k-on keha jäikus, mis näitab kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse ühikulisel muutumisel (ühik N/m), l l o on lõpp- ja algpikkuse vahe.