4 nimetab Durkheim "orgaaniliseks solidaarsuseks", mis justkui osutaks elavale organismile, kus kõik osad sõltuvad üksteisest. · Kultuur osutub selle vaate kohaselt ühiskonna stabiilsuse ja sidususe funktsiooniks ehk siis aidata seda sidusust ja solidaarsust taas luua. Teises oma tähtsamas teoses "Religioosse elu elementaarvormid", mis ilmus 1915 räägib ta religioonist kui ühiskonna elu olulisest sidustavast faktorist. Vastukaaluks 19. sajandi evolutsionistlik-psühholoogilistele religioonikäsitlustele, kus religioon põhines individuaalsel kogemusel enesest ja ümbritsevast maailmast, on Durkheimile religiooni olemus kollektiivne. Ta käsitleb seal üksik asjalikult rituaali kogemus ja väidab, et nt tootemi kummardamine alles loob religiooni, mitte vastupidi, ja ühine osalemine rituaalis loob ühiskonna
Sellist, erinevusest tingitud , kuid vastastikusel sõltuvusel põhinevat solidaarsust 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 5 nimetab Durkheim "orgaaniliseks solidaarsuseks", mis justkui osutaks elavale organismile, kus kõik osad sõltuvad üksteisest. · Kultuur osutub selle vaatekohaselt ühiskonna stabiilsuse ja sidususe funktsiooniks ehk siis aidata seda sidusust ja solidaarsust taas luua. Teises oma tähtsamas teoses "Religioosse elu elementaarvormid", mis ilmus 1915 räägib ta religioonist kui ühiskonna elu olulisest sidustavast faktorist. Vastukaaluks 19sajandi evolutsionistlik-psühholoogilistele religioonikäsitlustele, kus religioon põhines individuaalsel kogemusel enesest ja ümbritsevast maailmast, on Durkheimile religiooni olemus kollektiivne. Ta käsitleb seal üksik asjalikult rituaali kogemus ja väidab, et , nt tootemi kummardamine, alles loob religiooni, mitte vastupidi, ja ühine osalemine rituaalis loob ühiskonna
annaabi.ee 
