0100 +4 1100 -4 -4 -3 0101 +5 1101 -3 -5 -2 0110 +6 1110 -2 -6 -1 0111 +7 1111 -1 -7 (-)0 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 73 instituut. Digitaalarvutis teostatavad tehted (Elementaartehted) Loendamine 0, 1, 10, 11, 100, 101, 110, 111, 1000, 1001 Nihutamine viiakse läbi registris, mis võib olla Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 74 instituut. 37 Digitaalarvutis teostatavad tehted (Elementaartehted) Aritmeetiline nihutamine: Nihutamine ühe võrra vasakule vastab arvu korrutamisele 2-ga
üleminekuseoste abil asendada baasis olemasolevate kaudu. Kuna mistahes loogikatehe on esitatav elementaartehete inversiooni, x 1 x 2 = ( x 1 → ( x 2 → 0 )) → 0 = konjunktsiooni ja disjunktsiooni abil, siis avaldise teisendamiseks konkreetsesse baasi piisab kolmest üleminekuseosest, mis asendavad just = ( x 1 → ( x 2 → ( x 1 ⊕ x 1 ))) → ( x 1 ⊕ x 1 ) baasis puuduvad elementaartehted baasis olemasolevate tehete kaudu. —————————————————————————————— __ __ { & ⊕ 1 }: ( & lubatud, vaja asendada inversioon ja Z ) Baasid { Z } { & } ei oma erandina üleminekuseoseid, kuna nendesse teisendamiseks piisab sobiva normaalkuju topeltinversioonist koos järgneva
juhtimiseks. 2.2.3. Ajadiagrammid 81 Protsessori töö ajalist kulgu iseloomustavad ajadiagrammid, mille põhjal saab hinnata ühe või teise operatsiooni elementaartehete järjekorda ning operatsiooni sooritamise kestust. Joonistel 2.11 ja 2.12 on protsessori ja mälu koostööd iseloomustavad ajadiagrammid. Mälust lugemisel sooritab protsessor järgmised elementaartehted: 1) juhtsignaal RD/WR viiakse olekusse RD (read), mis tähendab lugemist, 2) mälupesa aadressisõna, kust soovitakse lugeda infot, saadetakse aadressisiinile, 3) kiibivaliku siganaaliga CS (chip select) avatakse juurdepääs mällu, 4) loetakse mälupesa sisu väljundisse (andmesiinile). Mällu kirjutamisel sooritatakse järgmised elementaartehted: 1) mälupesa aadressisõna, kuhu soovitatakse kirjutada infot, saadetakse aadressisiinile,
.. xn Vn (x1 , . . . , xn ) := x21 x22 ... x2n = ··· = (xk - xi ) .. .. .. .. . . . . k>i xn-1 1 xn-1 2 ... xn-1 n II. Maatriksarvutus 1 Maatriksi m~ oiste ja elementaartehted 1.1 Maatriksi m~ oiste Maatriksiks nimetame (arvuliste elementidega) tabelit, mille ele- mendid on paigutatud (korrastatud) ridadeks ja veergudeks. Olgu aij R ning i = 1, . . . , k, j = 1, . . . , n. Need arvud paigutame maatriksisse A j¨argmiselt: a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n A := . .. := (aij )
annaabi.ee 
