summeerimis- ja salvestamiseks. Selleks, et pöördutakse info lugemiseks või nihkeoperatsioonide abil. tulemid oleksid kiiresti saadaval kirjutamiseks. Aadressid ja Elementaartehete sooritamise järgmisteks teheteks. andmed on siinil väga lühikest järjekord on määratud arvutuste 17.Programm - käsk - aega. Nii saab ühe ja sama siiniga (näiteks korrutamise)
põhifunktsioonideks on mitmekohaliste kahendarvude summeerimine, nende nihutamine vasakule või paremale, loogiline eitus (inversioon), loogiline liitmine (disjunktsioon), loogiline korrutamine (konjuktsioon) ning loogiline alternatiiv ehk välistav või. Nende põhifunktsioonide kombineerimisega ning rakendamisega kindlas järjekorras sooritatakse kõiki tuntud aritm- loogikatehteid. Näiteks toimub kahendarvude korrutamine järjestikuste summeerimis- ja nihkeoperatsioonide abil. Elementaartehete sooritamise järjekord on määratud arvutuste (näiteks korrutamise) algoritmiga, mida täidetakse vastavalt mällu salvestatud programmile. Seejuures juhitakse arvutusprotsessi ehk aritm- loogikaploki, mälu ja registrite töid mikroprogrammautomaadi abil. Teheteks mitmebitiste kahendarvudega kasut. ka vastava bittide arvuga ALU-sid. Mitmebitise ALU saab koostada ühebitistest ALU-dest. Operatsiooniautomaadil on veel registermälu, mille töid korraldab
etteantud positsioonimispunkti ja tegeliku asendi erinevuse, moodustama juhtimis- ja indikatsioonisignaalid. Juhtseadme töös tähendab see mitmesuguste aritmeetika- ja loogikaülesannete lahendamist ning seadmete (aritmeetika-loogikaploki registrite) üksikasjalikku juhtimist. Seega tuleb roboti iga tööoperatsiooni jaoks täita juhtimisalgoritm, mis sisaldab sadu elementaartehteid. Roboti juhtimine ja programmeerimine elementaartehete kaupa on äärmiselt ebamugav ning aeganõudev. Peale selle vajatakse väga kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes tunnevad põhjalikult seadme ehitust. Hoopis mugavam on koostada robotsüsteemi töö algoritm manipulaatori ja tehnoloogiaseadmete üksikute tööoperatsioonide kaupa. Sel juhul peavad aga juhtseadmetes olema realiseeritud kõigi võimalike töö- e väljundoperatsioonide algoritmid. Juhtimine taandub siis vajalike algoritmide valikule ning nende järjestuse määramisele
Loogikafunktsioonide teisendused baasidesse { ⊕ → }: Loogikaavaldise esitamiseks mingis kindlas baasis tuleb ta esitada selle baasi x̄ = x → ( x ⊕ x ) loogikatehete abil. Baasis puuduvad tehted tuleb selle baasi x 1 Z x 2 = x̄ 1 → x 2 = x 1 → ( x 1 ⊕ x 1 ) → x 2 üleminekuseoste abil asendada baasis olemasolevate kaudu. Kuna mistahes loogikatehe on esitatav elementaartehete inversiooni, x 1 x 2 = ( x 1 → ( x 2 → 0 )) → 0 = konjunktsiooni ja disjunktsiooni abil, siis avaldise teisendamiseks konkreetsesse baasi piisab kolmest üleminekuseosest, mis asendavad just = ( x 1 → ( x 2 → ( x 1 ⊕ x 1 ))) → ( x 1 ⊕ x 1 ) baasis puuduvad elementaartehted baasis olemasolevate tehete kaudu
•Soovituslike omaduste uurimisvaldkonnad: .Korrektsed –testimine, verifitseerimine .Ajaliselt piiratud -lahenduvus .Kiired -keerukus ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 Keerukusteooria mõiste •Keerukusteooria on informaatika ja matemaatika ühisosas paiknev teadusharu, mis tegeleb arvutuse “hinna” arvutamisega. .Hind koosneb tüüpiliselt kahest aspektist: aeg ja ruum .Aeg väljendatakse tavaliselt realiseeritavate sammude arvuna. Aga võib kasutada ka elementaartehete arvu. .Ruum on salvestatava info hulk ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 Näide •Leonardo Pisast (aka Fibonacci) huvitus mitmetest matemaatilistest probleemidest, sealhulgas populatsioonide dünaamikast. •Akadeemiliste jäneste populatsioon: .igal jänesepaaril on igal aastal kaks järeltulijat .jäneste lapsed ei saa lapsi esimesel eluaastal .jänesed ei sure kunagi Kui palju on jäneseid naasta pärast? ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7
annaabi.ee 
