et laps ei tüdineks õppimisest ning teda tuleb ergutada, mitte temaga riielda. Mida rohkem läks aeg edasi, seda enam on viiteid koolile, kooliõpetajale ja süsteemsele haridusele. 2. KOOLID KESKAJAL Koolid tekkisid vajadusest valmistada ette vaimulikke. Esialgu usaldati vaimulike harimine hellenistlike humanitaarkoolide kätte, kuid kirikuisade töö tulemusena muutus haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus koosnes kõige elementaarsematest teadmistest, õpetaja andis edasi vaid seda, mida ise teadis. Karolingide kool on mõeldud enamasti tulevastele kleerikutele ja munkadele. Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see
aasta seadus suurt parandust talupoja seisukorda ei toonud, kuid avas neile siiski tolleaegsest raskest olukorrast väljavaate.45 4. 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse ajalooline tähtsus, toime ja mõju tänapäevale 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus on kolmas talurahvaseadus Eestis ning rahvakeeli tuntud kui pärisorjusest vabanemise seadus. Nagu sellest järeldada võib, on selle seaduse kõige tähtsamaks punktiks talurahva vabaks tunnistamine. Kuigi vabadus on üks elementaarsematest inimese vajadustest, siis praeguse aja inimesed ei pruugi sellest niivõrd aru saada, mis tähendas olla pärisori ning alluda mõisnike käskudele. 43 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 355. 44 J. Kahk, A. Vassar. Eesti NSV ajaloo lugemik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1960, lk 357. 45 R. Berendsen. Eestimaa talurahva vabastamise 100-aasta juubel, 23. mail 1916. aastal. Tallinn 1916, lk 86.
annaabi.ee 
