Τxz = QZSY / Iyb Valemis QZ tähistab põikjõudu, mis ristlõikes mõjub, Iy on ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, b* tähistab ristlõike laiust punktis, kus määratakse pinget, Sy* on ristlõike staatiline moment peatelje suhtes. Selleks, et teada saada mingile varda punktile mõjuvaid pingeid, võtame kasutusele ja vaatleme lõpmata väikese suurusega risttahuka, mida nimetame elementaarristtahukaks. Vardale mõjuvaid pingeid mingis punktis saame väljendada ka elementaarristtahuka tahkudele mõjuvate pingetena. Nagu varda Joonis 5 sisepinnad, nii ka elementaarristtahuka tahud peavad olema tasakaalus. Elementaarristtahukas näidatud joonisel 3 ja 5. Tangetsiaalpingete paarsuse seaduse kohaselt on ristpindadel pindade lõikejoonega ristsihilised tangetsiaalpinged omavahel võrdsed. Pinged mõjutavad elementaarristtahuka osakeste omavahelise nihkumise, mille tagajärjel keha deformeerub
Pingete kogumit kõigil elementaarpindadel, mis läbivad y yz zy konstruktsioonielemendi antud punkti, nimetatakse pinguseks z y z (pingeolukorraks) antud punktis. x Kui elementaarristtahuka tahkudel esinevad ainult normaalpinged, siis neid nimetatakse peapingeteks, pindu aga, millel nad mõjuvad, nimetatakse peapindadeks. Peapingeid tähistatakse 1, 2 ja 3. Seejuures suurim peapinge (arvestades märki) on 1, vähim peapinge on 3. 1 1 1 3 2 2 2 2
annaabi.ee 
