näitab sisejõu muutust piki deformeeritava objekti telge. 7. Lõikejõu ja paindemomendi vahelised sõltuvused. Põikjõu tuletis varda pikkuse järgi võrdub vastasmärgiga võetud jaotatud koormuse intensiivsusega ning paindemomendi tuletis varda pikkuse järgi võrdub põikjõuga. 8. Pingeseisundid. Pingeks nim. Lõikepinna vaadeldavas punktis elementaarpinnale mõjuva sisejõu ja selle elementaarpinna pindala suhet. Pinge normaalkomponenti nim normaalpingeks ja lõikepinnal asetsevate telgede sihilist komponenti tangentsiaalpingeks. 9. Tangentsiaalpingete paarilisuse seadus. Kahel teineteisega risti oleval tahul on tan.pingekomponendid risti nende tahkude ühise servaga,abs.väärtused võrdsed ja suunatud kas selle serva poole või sellest eemale. 10. Pingeseisundi uurimine punktis, normaalpingete üldvalem.
q suurusega; ajas muutumatut voolu nimetatakse alalisvooluks; sel juhul I = ; r t - voolutiheduse vektoriga j , mille suunaks võetakse positiivsete voolukandjate suunatud liikumise kiirusvektori suund, selle moodul võrdub voolutugevusega dI läbi ühikulise elementaarpinna j = . dS Voolutugevus läbi mingi pinna on leitav kui voolutiheduse vektori voog läbi selle pinna: r r I = j dS . Voolutiheduse vektori voog läbi kinnise pinna on võrdne laengu S r r dq vähenemisega ajaühikus selle pinna poolt haaratud ruumalas: j dS = - . See on S dt
N 1 = dA = I y dA = I S z * staatilisest seosest pinna A* kohta: A* z A* z kus: y* elementaarpinna dA ; M + dM kaugus nulljoonest (z- N = * z z Sz* 2 Iz
N 1 = dA = I y dA = I S z * staatilisest seosest pinna A* kohta: A* z A* z kus: y* elementaarpinna dA ; M + dM kaugus nulljoonest (z- N = * z z Sz* 2 Iz
annaabi.ee 
