Joonis 3.11 3.4.2. Nihkepingete paarsuse seadus Sirge ümarvarras on koormatud väänavate pöördemomentidega M (Joon. 3.12): · koormuste toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (telg ja raadius jäävad sirgeteks ja iga ristlõige jääb tasapinnaliseks ja ümaraks); · vardast eraldatakse mõtteliselt mahuelement (elementaarpikkusega dx); · mahuelemendi otsad on üksteise suhtes pöördunud ( võrra), järelikult mõjuvad otspindadel nihkepinged (ja ainult nihkepinged); Väänatud ümarvarras Väänatud varda mahuelement B F Puhas vääne
kaugus, vt joon. 12 b. Joon. 12. Liugehõõrdumise korral rotatsioonipaaris Fr = FN + Fh , Th = 0,5d Fh = Fr , kus hõõrderingi raadius = 0,5d sin 0,5d µ , vt joon. 13 (loengul). Hõõrdumisel elastse sideme puhul F1 = F2 + Fh , 18 vt joon 14 (loengul). Elementaarpikkusega dl = r d elastsele elemendile mõjuvate tõmmete erinevus dF on põhjustatud hõõrdejõust st. dF = dFh , kus dFh = f·dFN. Rüüpküliku, mille moodustavad jõud F ja F+dF (vt. joon 14 b), asemele võib võtta d rombi. Rombi diagonaal dFN = 2 F sin F d . 2 Seega elementaarhõõrdejõud dFh = dF = f F d , kust
annaabi.ee 
