süsteemi ja teiste süsteemide (ehk teiste süsteemide elementide) vahel. Süsteemi üldmõiste rajaneb kahel madalamat järku mõistel element ja suhe / seos, mille kaudu väljenduvad süsteemide põhitunnused: (1) süsteemi igal elemendil on suhe vähemalt ühe teise sama süsteemi elemendiga, (2) mingi üks suhe ühendab või seob omavahel alati kaht elementi, (3) süsteem peab olema ühtne ehk terviklik. Süsteemides saab eristada kahesuguseid osiseid: a) elemente (süsteemi elementaarosi, mida enam edasi jaotada ei saa või ole vaja), b) allsüsteeme (mis koosnevad omakorda elementidest ja/või allsüsteemidest). Üldjuhul võib iga süsteemi vaadelda mingi kõrgemat järku süsteemi allsüsteemina (või siis elemendina). Selles väljendub süsteemide üldine omadus avatus. Suletud süsteeme peaaegu ei esine. Üldise süsteemiteooria üks põhiidee on: tervik on rohkem kui osade summa, mis on tuntud ka kui sünergia-efekt
Süsteemides saab (enamasti teisi võib ka mitte olla) eristada kahe- J. G. Miller: "... elementide hulk koos nendevaheliste suhetega" suguseid osiseid: R. L. Ackoff: "... omavahel vastastikku seotud elementide, iga liiki kontseptsioonide, objektide või inimeste võrk" a) elemente (süsteemi elementaarosi, mida enam edasi jaotada ei saa S. L. Optner: "... vahend, mille kaasabil toimub probleemi lahendamine" või ole vaja), E(N)E: "... omavahel seotud objektide terviklik kogum" b) allsüsteeme (mis koosnevad omakorda elementides ja/või