Teos koosneb seitsmest propositsioonist ehk väitlausest. Eessõnas märkis autor: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi, kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." Seitse propositsiooni: 1. Maailm on kõik, millega on tegu. 2. See, millega on tegu, tõsiasi, on asjaolude olemasolu. 3. Tõsiasjade loogiline pilt on mõte. 4. Mõte on tähenduslik lause. 5. Lause on elementaarlausete tõefunktsioon. 6. Tõefunktsiooni üldine vorm on: (-----T) (, ...) See on üldine lausevorm. 7. Millest ei saa rääkida, tuleb vaikida. Iga propositsiooni kohta on ka edasiarendused ja kommentaarid. Wittgenstein väitis Ludwig von Fickerile, et raamatu mõte on eetiline. Ta tahab teha lõpu arusaamale, et on olemas mingi üks ja ainuke "õige filosoofiline meetod". Wittgesteini traktaadi võtsid vaimustusega vastu Morlitz Schlick (1882-1936) ja tema ümber koondunud "Viini ring",
paiknevad laused interpreteerivad enamasti seitset tuumlauset, olles mõnikord neist olulisemad. -) Uskus, et maailm koosneb asjadst ja asjaoludest. *) Asjad ise on subsdants ehk ei sõltu asjaoludest. Asjaolus on asjad üksteisega seotud relatsiooni kaudu. Need relatsioonid moodustavad maailma loogilise koe ja ühtlasi ka keele ja maailma ühisosa ehk keel peegeldab ümbritsevat. -) Asjaolude üldine loogiline vorm on "aRb", mis tähendab, et "a on seotud b-ga". See kehtib ka elementaarlausete vormi puhul. Elementaarlause peegeldab lihtsat asjaolu. Ta koosneb nimedest, mis tähendavad asju, ja nende vahelisest seosest. -) Lause on mõttekas siis, kui ta väidab asja olemasolu või siis olematust. Elementaarlausete ühendamisel moodustub lause tõeväärtus teda moodustavate lausete tõeväärtustest. -) Väide on tõene siis, kui sugeneb "mingi lauses kokkuseatud" asjaolu. -) Uus-positivistid koos Ludwigiga on kritiseerinud seda, et teadus on täis mütoloogilisi väljendusi.
annaabi.ee 
