Selleks, et liikuda ajas, tuleb aegruumi luua ,,auk", mille ,,sisse" peab siis minema. Antud juhul selline auk tuleb sama suur kui kera ise. Seega kera on võimeline ajas liikuma. Laetud sfääri pinna ( kera ) sees välja ei ole. Seal võiks siis olla inimene ehk antud juhul ajarändur. Antud juhul ei ole kera sees ka aega ega ruumi. Tekkinud on hyperruum ( tavaruumis ). 3.2.1.5 Elementaarlaengute arv On teada seda, et igasugune laeng q moodustub elementaarlaengutest, on ta elementaarlaengu e täisarvkordne: Seega: Kui laengu q suurus on 1,1753066 * 1017 (C) ja e on elementaarlaeng 1,60 * 10-19 (C), siis saame laengu kontsentratsiooni N suuruseks 7,3456662 * 1035. See arv näitab seda, et kui palju elemen- taarlaenguid e-sid ( ehk näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest
Väiksema ( näiteks inimese ) suurusega keha pinnal sellist laengut püsida ei saaks, sest siis hakkaksid mõjuma juba laengute vahelised tõukejõud. See näitabki seda, et aegruumi kõverdumiseks on vaja reaalselt väga suurt elektrilaengut, kuid keha elektrilaeng ei saa olla mistahes suur, sest siis hakkavad laengute vahel ilmnema tõukejõud. Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada mistahes suurt laengut. Igasugune laeng q moodustub elementaarlaengutest ehk see tähendab ta on elementaar-laengu e täisarvkordne: ja seega laengu kontsentratsiooni N saame Kui laengu q suurus on 1,17 * 1017 (C) ja e on elementaarlaeng 1,60 * 10-19 (C), siis saame laengu kontsentratsiooni N suuruseks 7,34 * 1035. See arv näitab meile seda, et kui palju elementaarlaenguid ehk e-sid ( näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja
annaabi.ee 
