suunas ajas muutumatu kiirusega toimuv laengute liikumine, mehaanikas nagu ühtlane liikumine. Juhtivus- ja valentselektronid: juhtivuse määravad vabad laengukandjad. Need on elektronid, mis asuvad aatomi väliskihil. Edaspidi nim. neid valentselektronid. Vaid osa valentselektrone suudab osaleda elektrivoolu tekkes. Neid nim. juhtivus elektronideks. Voolutugevust määravad suurused : I =enSv Voolutugevus sõltub elektronide arvust, juhtme ristlõikepindalast ja voolu kiirusest. Elementaarlaengust ei sõltu, sest see on konstante Elektrivool e. voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul I=q/t mõõtühik C/s=A I=enSv Juhtivus on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur voolutugevus on saavutatud 1V pinge juures. Ühik: G mõõtühik: S(Siemens) G=I/U Mahtuvus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju laenguid tuleks viia ühelt kehalt teisele, et tekitada nende vahel pinge 1V
elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. q1 q2 Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid ei arvestata. Coulomb'i seadus: Fe = k , kus r2 N m2 k = 9 10 9
elektromagnetilises vastastikmõjus. Huvitav on massi ja laengu vahekord: mass võib ilma laenguta olemas olla, aga laeng ilma massita ehk laengukandjata mitte kunagi. Elektron kannab negatiivset laengut, prooton positiivset. Keha kui terviku laeng sõltubki nende arvulisest suhtest, sest qe = q p . [ q ]SI =1C (kulon). Elektroni ja prootoni laengut qe = q p = e =1,6 10 -19 C nimetatakse elementaarlaenguks. Keha elektrilaeng saab olla ainult täisarvkordne elementaarlaengust. Elektrilaengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. q1 q2 Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid ei arvestata. Coulomb'i seadus: Fe = k , kus r2 N m2 k = 9 10 9
5 Katse kinnitas ühtlasi, et nimetatud laeng on väikseim laeng üleüldse, mis vabalt looduses võib eksisteerida, sellepärast nimetatakse laengut q 0 ka elementaarlaenguks. Märkus. On teada, et mõned elementaarosakesed koosnevad omakorda veel nn. kolmandiklaenguga osakestest – kvarkidest –, mille elektrilaeng võib olla seega kolmandik või kaks kolmandikku elementaarlaengust, kuid kvargid ei saa looduses vabalt eksisteerida, vaid ainult elementaarosakeste koosseisus. 10.4. Elektrivälja potentsiaal Peatükis 5 defineerisime potentsiaalse energia kui energia, mida kehad omavad oma asendi ja vastasmõju tõttu teiste kehade suhtes. Nii näiteks omandab proovikeha massiga m gravitatsiooniväljas potentsiaalse energia, mis on võrdeline tema massiga. Et me eelmistes alapunktides viitasime ilmsele analoogiale gravitatsioonivälja ja
annaabi.ee 
