Elektrone loovutanud aatomist tekib positiivne ioon, millel on positiivne elektrilaeng. Elktrone juurde haaranud aatomist tekib negatiivne ioon, millel on negatiivne elektrilaeng Elektriseeritud kehal on neutraalse kehaga võrreldes kas elektronide üle- või puudujääk. Laetud keha elektrilaeng on võrdne elementaarlaengute summaga. Elektrilaeng on elektrilaengute täisarvkordne. Elementaarlaenguid on ainult kahte liiki, saab elektriseeritud kehal olla kas positiivne või negatiivne elektrilaeng. Millistel aatomiosakestel on elektrilaeng? Prooton, elektron, elektronkate, tuum Mida nimetatakse elementaarlaenguks? Vähimat looduses eksisteerivat elektrilaengut nimetatakse elementaarlaenguks. Kui suured ja mis liiki on elektroni ja prootoni elektrilaeng? Elektroni laeng on negatiivne ja prootonil positiivne ning need on täpselt ühesuurused.
Laeng Laeng on omadus. Laeng näitab, kui tugevasti osaleb keha elektromagnetilises vatastikmõjus. Vektoriaalne suurus. q [1C]=[1A*s] Kui kehas tekitatakse laengu puudujääk (nt. soojuslikult, hõõrdumise, kiirgusega jne), siis omandab ta vastupidise laengu. Kehas on alati täisarv elementaarlaenguid. q=+/-N*e Neutraalne aine Neutraalne aine on selline, kus kõigi laengute summa on 0. Voolujuhid, pooljuhid, dielektrikud Voolujuhid – laeng kandub hästi üle ühelt kehalt teisele Pooljuhid – teatud tingimustel kannavad (isolaatorid) Dielektrikud – ei juhi/ei kanna laenguid Anioon, katioon. Anioon – kaotanud elektroni, positiivne Katioon – saanud elektroni, negatiivne Punktlaeng Laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata. Elektrivälja tugevus
Selle- pärast, et väljaspool kera eksisteerib energiaväli, mis mõjutab aegruumi meetrikat. Kui inimene viia sellisesse ,,aegruumi" piirkonda ( ilma, et peaks ületama valguse kiirust vaaku- mis ), kus üldrelatiivsusteooria võrrandid kaotavad oma kehtivuse ( ehk aeg ja ruum enam ei eksis- teeri ), siis osutub võimalikuks ajas rändamine. Kuna siis ja kui q = 3,716 * 109 C, siis saamegi N = 2,32280 * 1028 ( e osakest ). See näitab seda, et kui palju elementaarlaenguid ( või osakesi ) on vaja sellise laengu tekitamiseks. 3.3 Aegruumi kõverus Kui keha ,,asub" hyperruumis, siis tavaruum on ,,tema ümber" üldrelatiivsusteooria keeles öeldes kõver. Ja sellest kõverusest ( et kui kõver see siis on ) sõltub see, et kui kaugele aja rännak soori- tatakse. Seejuures peab arvestama ka teleportatsiooni seadusi. Kuid tavaruumi kõveruse muutusest sõltub aga see, et millises suunas toimub aja rännak. Ka siin peab arvestama teleportatsiooni seadusi.
Niisamuti ka keha elektrimahtuvus ei võimalda omada mistahes suurt laengut. Igasugune laeng q moodustub elementaarlaengutest ehk see tähendab ta on elementaar-laengu e täisarvkordne: ja seega laengu kontsentratsiooni N saame Kui laengu q suurus on 1,17 * 1017 (C) ja e on elementaarlaeng 1,60 * 10-19 (C), siis saame laengu kontsentratsiooni N suuruseks 7,34 * 1035. See arv näitab meile seda, et kui palju elementaarlaenguid ehk e-sid ( näiteks elektrone ) on vaja vastava laengu q tekitamiseks. See arv võib näidata ka osakeste arvu. Kuna see arv on tõesti väga suur, siis võrdluseks toogem välja mõningaid näiteid laengute kontsentratsioonidest: 1. Taskulambi hõõgniidis ( kui pindala S võrdub 3 * 10-10 m2 ja voolutugevus I on 0,3 A ) on laengukandjate kontsentratsioon 1,3 * 1029 m-3. 2. Ühes kuupsentimeetris vases on 8,5 * 1022 juhtivuselektroni, kui vase tihedus on 8960 kg/m3,
annaabi.ee 
