täisnurksest kolmnurgast. Nii koosneb püramiid – st. tule osake – oma nelja kolmnurkse küljega 24 elementaarkolmnurgast. Õhu osake koosneb 48 elementaarkolmnurgast, vee osake aga 120 elementaarkolmnurgast. Sellega saab seletada seda, kuidas tule-püramiidide sissetungimise tõttu võivad “suuremad elemendid” puruneda ja minna üle mõneks teiseks osakeseks. Näiteks võib ühest vee osakesest saada kaks õhu osakest ja üks tule osake: 1 vee osake (120 elementaarkolmnurka) 2 õhu osakest (48+48=96 elementaarkolmnurka) ja 1 tule osake (24 elementaarkolmnurka). Niisiis, alles osutatud elementaarkolmnurgad on kosmose tõelised “kirjatähed”, millest moodustuvadki lõppkokkuvõttes kõik loodusnähtused analoogiliselt sellele kuidas sõnad ja laused moodustuvad kirjatähtedest. Kui meelevaldselt spekulatiivne Platoni antud käsitus ka ei oleks, on siin väljendatud üks oluline põhimõte. Nimelt
Elementaarkolmnurga hüpotenuusiks on paralleelilõik SS1 e. tcos. A ja t on puhtal kujul horisondi ja ekvaatori s.t. suurringide kaartelõigud. Väikeringide kõrgusringi ja paralleeli vastavad kaarelõigud on koosinus-sõltuvuses kõrgusest h ja deklinatsioonist , seepärast siis KS = Acosh ja SS1 = t cos. h on vertikaali, s.t. suurringi, kaareosa ja läheb kolmnurka tervelt. Segavaks elemendiks on taevakeha asendi S juures asuv nurk, kuna me selle väärtust ei tea. Kui aga vaadelda elementaarkolmnurka koos polaarkolmnurgaga ZPNS näeme, et segav elementaarkolmnurga nurk on võrdne polaarkolmnurga parallaktilise nurgaga q , mille väärtust saame tuntud elementide kaudu väljendada. Väljendame elementaarkolmnurgast h sin q = ja h = sin q cos t *) t cos Polaarkolmnurgast saame sin q sin A = ja sin q cos = sin A cos